Kellest saab Eesti eurovolinik

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Viieteistkümne kuu pärast saab Eestist tõenäoliselt Euroopa Liidu täisliige. Lisaks kuuele kohale Euroopa Parlamendis saab Eesti endale ka ühe volinikukoha Euroopa Komisjonis ehk valitsuses. Kes ja kuidas võiks sellesse auväärsesse ametisse asuda

Praegu kuulub Euroopa Komisjoni kakskümmend volinikku, ehkki liikmesmaid on viisteist – viiel suurriigil on lihtsalt kaks esindajat. Euroopa Liidu laienedes kümne uue liikme võrra hakkab igal liikmesriigil olema üks volinikukoht. Milline saab olema nende tööjaotus, on praegu ebaselge. Võimalik, et volinikud jagatakse noorem- ja vanemvolinikeks ning tekib komisjonisisene rotatsioon. Näiteks, ühte valdkonda katab viis volinikku, kellest siis igaüks aastakaupa vanemvoliniku rolli täidab. Voliniku määrab ametisse liikmesriigi valitsus. See on poliitiline ametikoht ja volinik tuleb reeglina võimulolevate erakondade hulgast. Suurematel riikidel, kellel kaks volinikku, on üks koht kuulunud opositsioonile. Selle traditsiooni murdsid sakslased, kes määrasid praegu ametis olevasse komisjoni vaid võimukoalitsiooni esindajad – ühe sotsiaaldemokraadi ja ühe rohelise. Eksvälisminister Toomas Hendrik Ilves leiab, et Eesti voliniku määramisel ei tuleks lähtuda poliitilisest kuuluvusest, vaid aluseks peaks võtma pädevuse: “Eesti-sugune riik peaks mõtlema, kuidas ta oleks kõige paremini esindatud. Aga kui vaadata praegust politiseeritust, kus üritatakse inimesi iga hinna eest poliitiliselt ametisse määrata - näiteks NATO parlamentaarses assamblees on meil umbkeelne delegatsioon, kuna kardetakse kompetentsemaid liikmeid – siis on karta, et läheb teises suunas.” Eestis ei tõuse voliniku määramine päevakorda enne märtsikuiseid Riigikogu valimisi. Peaminister Siim Kallas ütles Raadio Vaba Euroopale, et kui valimised võidab Keskerakond, siis määrab ka tema eurovoliniku. Samas on praegune peaminister ise asunud usinasti prantsuse keelt õppima. Siim Kallas eitas, et tema prantsuse keele õpingud on seotud sooviga asuda ametisse Brüsselisse. Need olevat kantud vaid kultuurihuvist ning murest inglise keele liigse domineerimise üle. Samas on selge, et Keskerakonna valimisvõidu ja praeguse kaksikliidu jätkamise korral on just Siim Kallas üks peamisi pretendente eurovoliniku kohale. Vaevalt oleks Kallase unistuseks jätkata ministrina peaminister Edgar Savisaare valituses. Siim Kallase CV on muljetavaldav: ametiühingujuht, Eesti Panga president, välisminister, rahandusminister, peaminister. Eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei sõnul on voliniku isik väga tähtis: “See isik peab olema võimalikult pädev nii Euroopa temaatikas kui oma spetsiifilistes valdkondades ning ka rahvusvaheliselt tunnustatud. Väikeriigi jaoks on ülimalt tähtis, et tema volinik oleks nähtav. Näiteks soomlased on saanud väga palju positiivset tuntust ja tunnustust tänu sellele, et nende volinik Erkki Liikanen oli väga nähtav isik nii Soome sees kui ka nüüd teist ametiaega eurovolinik olles.” Milline saab olema Eesti eurovoliniku töövaldkond, ei ole praegu võimalik öelda. Uus Euroopa Komisjon otsustab sisemise tööjaotuse alles siis, kui kõik selle liikmed on ametisse asunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles