Piltpostkaardiga valimisurnini

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinnas lõppes kolmapäeval ligi 90.000 krooni maksnud noorte valimisaktiivsuse tõstmise kampaania, mille käigus saadeti 19.000 esmavalijale linnapea Edgar Savisaare allkirjaga kiri üleskutsega tulla kindlasti oktoobris valima. Kampaania korraldajate sõnul tulebki erilist tähelepanu pöörata just noorte valima meelitamisele, sest nende valimisaktiivsus on traditsiooniliselt madal.

Emori sotsioloog Tõnis Saarts ootab ka eelseisvatelt kohalikelt valimistelt noorte madalat osalust. Kui üldiseks valimisaktiivsuseks kujuneb tema hinnangul 50-55 protsenti, siis alla 35-aastaste seas jääb see alla 40 protsendi piiri. “Vanemate inimeste hulgas on normiks, et lähen valima, noorte seas see normiks ei ole,” ütles Saarts. “Vanemad on poliitikast rohkem huvitatud kui noored.” Teistest noortest veidi kõrgema valimisaktiivsusega võivad sotsioloogi hinnangul olla esmavalijad, kelle jaoks valima minek on uus ja huvitav. Sama meelt oli ka sügisel esimest korda valima minev 18-aastane Maarja, kes on enda kinnitusel juba ammu otsuse teinud. “Kindlasti lähen, olen ka juba erakonna välja valinud,” ütles Maarja. “Hakkasin mõtlema juba suvel. Ka kõik mu sõbrannad on õhinas, et saavad esimest korda valima minna.” Emori sotsioloogi Tõnis Saartsi hinnangul erinevad noored valijad vanematest mitte üksnes madalama aktiivsuse poolest. Erinevad on ka noorte poliitilised eelistused. “Põhitrend on see, et noor valija eelistab parempoolseid ja vanem vasakpoolseid parteisid,” ütles Saarts. “Noored eelistavad eelkõige Isamaaliitu, Reformierakonda ja Res Publicat. Vanemaealiste eelistus kuulub eelkõige Keskerakonnale ja Rahvaliidule, Mõõdukad on vahepeal. Eestis puudub tugev vasakerakond, mis noori tõmbaks, Mõõdukaid peetakse liiga nõrkadeks, Rahvaliitu ja Keskerakonda rohkem vanemaealiste parteideks.” Veel ühe erinevusena toob Saarts välja selle, et nooremad valijad on vanematest vähem kinnistunud kindlate parteide külge, mis muudab nad poliitiliste kampaaniate ahvatlevaks sihgrupiks. “Noorte erakondlikud eelistused on üldiselt tunduvalt kõikuvamad, nad on vähem lojaalsed neile, keda väidavad end toetavat,” ütles Saarts. “Igal erakonnal on olemas ujuv toetajaskond, kes ei ole eriti lojaalne, selleks ujuvaks osaks on eelkõige noored.” Saarts lisas, et noore valijaskonna voolavus muudab nad vanemaealistest rohkem mõjutatavaks. “Noored, eriti esmavalijad on tunduvalt enam mõjutatud valimiskampaaniast ja seal antud lubadustest” ütles Saarts. Kuid on ka erandeid. Näiteks 23-aastase arhitektuuritudengi Argo arvates on valimisreklaamil hoopis negatiivne mõju. “Madal reklaam mõjub pigem antireklaamina,” ütles Argo. Raepressi juhataja Allan Alaküla sõnul kavatseb Tallinna linn noortele suunatud valimisaktiivsuse kampaaniaid jätkata. “Põhiliselt üritame silmas pidada esmavalijaid,” ütles Alaküla. “Nende kaasamine on kõige tähtsam, sest valimaskäimise harjumuse kujundamine on olulisem kui kampaaniate suunamine vanemale põlvkonnale.” Iseküsimus on, kas taolised üleskutsed peavad olema personaliseeritud ja kandma linnapea Edgar Savisaare allkirja nagu täna lõppenud kirjakampaania puhul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles