Rohkem kui 700 päästetöötajat tosinkonnast riigist ruttavad Moskva lähistel asuvasse Noginski linna – selleks, et päästa suures keemiaõnnetuses, mida päästa annab. Tegemist pole siiski mitte õnnetuse enda, vaid NATO koordineerimisel toimuva ulatusliku tsiviilõppusega, mida läheb jälgima ka Eesti esindus.
Eesti osaleb NATO tsiviilkaitseõppustel vaatlejana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Revolutsionäär Nogini nime kandvas linnas võtab salgake terroriste sihikule kohaliku keemiatehase. Tulemuseks on kaos, kus paljud hukkuvad ja veelgi rohkemad saavad tugevasti mürgitada. Ellujäänud peavad maha jätma oma ärakihvtitatud kodud. Venemaa palub rahvusvaheliselt üldsuselt abi. Just selline on NATO programmi “Partnerlus rahu nimel” tsiviilõppuse stsenaarium. Tegemist on NATO ja Venemaa esimese ühisõppusega, kus kaasalööjate ring ulatub Islandist Aserbaidžaanini. Eestist läheb Venemaale siseministeeriumi asekantsler Kalev Timberg. Eesti on õppusel vaatleja, mitte kaasalööja staatuses, ütles asekantsler. Osavõtust lahutab Eesti päästjaid pool miljonit krooni, selle raha napsas enesele hiljutilõppenud VARESe nimeline õppus Valgas. “Me oleksime seal olnud ka reaalse osalejana, kui meil ei oleks olnud planeeritud selleks sügiseks Valga Rescue (VARES) õppus. Meil ei ole lihtsalt niipalju ressurssi, et osaleda reaalsete meestega,“ sõnas Timberg. Küll aga löövad õppustel meeskondadega kaasa veelgi napimate ressurssidega riigid nagu Moldova ja Valgevene. Seda, kuidas sarnaste mõjudega keemiaõnnetust Eestis ohjata, said siinsed päästeteenistused katsetada just Valgas. Asekantsler Timberg ei varja siin oma kriitilist suhtumist Eesti praegusesse võimekusse. Praeguse eelarvemahu juures on valmidust keemiaõnnetusteks tagada raske. “Ma mõtlen seda, et meil peaks olema parem varustus. Seda ressurssi on ainult paaris Eesti piirkonnas ja me peame seda ümber paiskama ühest kohast teise, mis kõik võtab aega. Aga kuna keemiaõnnetus on selline, mis kiiresti areneb, siis siin peaks olema ressursid võimalikult lähedal,“ kõneles Timberg. Asekantsler möönab, et Vene piiri taga on teisigi objekte, mis on potentsiaalsed ohuallikad, nagu Sosnovi Bori tuumajaam Eesti vahetus läheduses. Samas usub ta, et Sosnovi Bor on piisavalt pingsa rahvusvahelise tähelepanu all, et musta stsenaariumi tõenäosust maksimaalselt maandada.