Perearst Merilind vastab gripiküsimustele

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstikeskus Meditiim perearst dr Eero Merilind.
Perearstikeskus Meditiim perearst dr Eero Merilind. Foto: Peeter Langovitš

Lugejate küsimustele gripi kohta vastab perearst Eero Merilind.

10-aastane tüdruk põdes läbi viiruse ning perearst kirjutas lapsele köha vastu antibiootikumid. Kui ohtlik on peale sellist haigestumist grippi jäämine?

Antibiootikumid viiruse vastu ei aita, kuid viirus võib anda tüsistusi (bronhiit, kopsupõletik jne) ning vastavate sümptoomide korral on antibiootikumid näidustatud. Mingi muu viirus või ka antibiootikumide võtmine ei anna garantiid, et inimene ei või haigestuda mingisse teise viirusesse (nt gripi viirusesse).


Mis kraadi juures (temperatuuril) hävivad gripiviiruse pisikud? Näiteks kui pesta käsi 15 sekundit külma veega, siis kas see on sama tõhus, kui pesta sama kaua sooja veega? Või pole külma veega pesemisest üldse tolku?

Vesi ei hävita pisikuid, seda saab teha desinfitseeriva ainega. Käte pesemise mõte on vähendada viiruste ja bakterite hulka kätel. Soe vesi ja seep on eelistatud külmale veele ja käterätikuga hõõrumisele.


Kas kodus käterättide kokkupuutel (haige ja terve inimese käterätid asetsevad kõrvuti) võib üks inimene teiselt nakkuse saada?

Tõenäosus on väga väike. Viirused vajavad eluks elusorganismi ning käterätikult edasi ei liigu. Küll on aga võimalik saada viirust, kui haige inimene ja terve inimene kasutavad sama taskurätti.


Kui ühel pereliikmel on gripp, siis kas teine inimene (nt ema), võib viirust ise põdemata seda poes, tööl jm kolmandatele isikutele edasi kanda? Kui pikk on viiruse eluiga sellisel puhul? Või kas ta üldse niiviisi levib?

Viiruse levimiseks on vajalik, et viirus oleks inimese sees (nt nina limaskestal). Viirus paljuneb seal ning levib edasi. Kui viirust on palju või inimese organismi vastupanuvõime on väike või ammendunud, siis inimene haigestub. Algfaasis on võimalik, et inimene on viirusega nakatunud, haigusenähte veel ei ole, kuid juba levitab seda ise edasi. See nn algfaas võib kesta paarist tunnist kuni paari päevani sõltuvat viirusest (nt HIV-viiruse korral kuni poole aastani).


Kui haige inimene (olgu siis tuttav või võõras) on näiteks minu peale köhinud või aevastanud, siis kas ma pääsen nakatumisest, kui ma kohe pesen käed (näo?) desinfitseeriva vahendiga ja panen riided pessu?

Viirusega nakatumiseks on vajalik, et viirus tungiks organismi, paljuneks seal ning organismi vastupanuvõime oleks nõrgem või ammendunud. Aevastamise järgselt näo pesemine ja riiete vahetamine on hea, kuid ei anna garantiid, et te ei haigestu.


Kas nakkuse võib saada ka poest, nt mandariine vm kaupa valides (neid puutuvad ju igasugu inimesed)? Mis oleks lahendus? Valida kaupa kinnastega ja pärast poeskäiku panna need kohe pessu või küürida kodus mandariinid enne, kui koorima hakata, sooja vee all harjaga puhtaks?

Soovitan kindlasti õunad ja pirnid ja mandariinid ära pesta, kuid viiruse saamine nendelt on imeväike. Pesemata puuviljade söömine võib anda kõhuvalu või põhjustada kõhulahtisust, aga see on teise mehhanismiga.


Mis oleks mõistlikum, kas olla tõbiste väikelastega kodus ja ravida neid ise, lootuses, et ehk ei teki mingeid tüsistusi (samas risk, et haigus võib ägeneda ja siis pärast öeldakse, et miks te varem arsti poole ei pöördunud) või trügida siiski arstile (aega on võimatu saada, nii et ainus variant on minna n-ö elavasse järjekorda seisma), et saada selgust, kas äkki on vaja mingit karmimat ravi (antibiootikumid, spetsiaalne gripiravim vms)?

Üldine soovitus on 3- 4 päeva oma jõududega hakkama saada (palaviku alandamine, vedeliku tarbimine jne), kui palavik on väga kõrge, konsulteerida telefoni teel perearstikeskusega ning kui palavik ei ole langenud neljandaks päevaks, siis konsulteerida arstiga. Antibiootikumid ei aita viiruse vastu, kuid neid määratakse, kui on kahtlus algava tüsistuse osas (kopsupõletik jne).


Olen üsna sageli haige olnud ja mul on kõik sümptomid peale palaviku. Kehatemperatuur on 34,9 - 35,2. Tunnen end väga kehvasti, aga ravimitel on palavikku alandav toime. Kui kõrget palavikku ei kaasne, kas siis ei ole gripp?

Gripiga peaks ikkagi kaasnema palavik. Samas on olemas hulgaliselt muid haiguseid, mida ei tohiks ka ära unustada. Teie poolt kirjeldatud kehatemperatuur ei ole palavik. Kui kaebused püsivad, tuleks ikkagi pöörduda arsti poole.


Kas seagrippi korra põdenuna (sh ka kergel kujul) on mingiks ajaks (üheks aastaks? eluks ajaks?) sellele immuunsus?

Teatud ajaks peaks immuunsus tekkima. Üldjuhul soovitatakse vaktsineerida ennast ka nn tavalise gripi vastu üks kord aastas.


Veebilehel vaktsiin.ee öeldakse, et uue gripi antigeenne struktuur ehk geeniehitus on erinev, võrreldes inimestel sesoonset grippi põhjustava A(H1N1)-gripiviirusega: uue gripiviiruse ja 2008-2009.aasta sesoonse gripi hooajal kasutatud A(H1N1)-vaktsiiniviiruse A/Brisbane/59/2007 (H1N1) H-geeni sarnasus on vaid 79% ja N-geenil 81% ning erinev on ka nende aminohapete järjestus. Senini maailma erinevates maades isoleeritud gripiviiruse A(H1N1) uue tüübi tüved on olnud geneetiliselt sarnased (erinevus <1%). Mida see tähendab, kas Vaxigrip siiski pakub mõningast kaitset ka nn seagripi puhul?

On kirjeldatud, et ka nn tavalise gripi vastu vaktsineeritutel on seagripi kulg olnud kergem ning tervistumine kiirem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles