Seadusemuudatus viib tudengitelt 70 miljonit

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu avaliku poliitika tegevjuht Rait Talvik leiab, et sotsiaalministeeriumi plaanide läbiminekul jääks Eesti vaesemate perede lastele kõrgharidus kättesaamatuks.Sotsiaalministeerium ei tagane üliõpilaste ja osa poliitiliste jõudude vastuseisust hoolimata kavast muuta sotsiaalhoolekande seadust nii, et toimetulekutoetuste määramisel loetakse kuni 24-aastased õpilased ja tudengid vanemate ülalpidamisel olevaks, vähendades neile riigieelarvest väljamakstavat raha esialgsel hinnangul 70 miljoni krooni võrra.Ministeerium: esimese lapse toetuse tõstmine ei tule tudengite arvelt Esiklapse toetus tõuseks 50 krooni tudengite arvel Mis on toimetulekutoetus ja kuidas seda arvutatakse? Üliõpilased kaitsevad oma huve Riigikogu valimistel

Plaanitava uue korra järgi loetaks uuest aastast toimetulekutoetuse määramisel kuni 24-aastased õpilased ja üliõpilased vanemate ülalpidamisel olevateks sõltumata sellest, kas nad elavad koos vanematega või mitte. Erandina ei loetaks vanemate ülalpeetavateks õpilasi ja üliõpilasi, kes on abielus või kellel on lapsed.

«Seadusemuudatus on valmis, olen seda ka Riigikogu koalitsioonifraktsioonides tutvustanud,» kinnitas Oviir Postimehele eelmisel nädalal.

Seaduse praegune versioon lubab vähemalt 18-aastastel õpilastel ja üliõpilastel ennast määratleda iseseisvatena, kui nad elavad mujal kui nende vanemad.

Et sellistel noortel on sissetulekud õppimise tõttu väikesed või puuduvad hoopis, tekib neil automaatselt õigus saada toimetulekutoetust olenemata tegelikust majanduslikust olukorrast ja sellest, kas ja kuivõrd nad oma vanemate sissetulekust sõltuvad, leiab sotsiaalministeerium. Nii saab osa tudengeist toimetulekutoetust sõltumata sellest, kas nende vanemad on vaesed või ei ole.

Minister Siiri Oviiri sõnul ei taga praegune süsteem toetuse jõudmist tegelikult puudust kannatavate inimesteni ja ta tahab selle ära muuta.

Keskerakonna kontrolli all oleva sotsiaalministeeriumi plaane ei ole kõigutanud ka koalitsioonipartneri Reformierakonna esindajate väljendatud vastuseis. Minister Oviiri nõunik Helve Luik kinnitas reedel et ministeeriumi ettepaneku kohaselt jõustuks enamik sotsiaalhoolekande seaduse muudatusi 1. jaanuarist 2003.

Tänavu esimesel poolaastal on kohalikud omavalitsused maksnud toimetulekutoetust 11 900 üliõpilasele ja õpilasele ning sotsiaalabi eraldi taotlevate ja saavate õppurite arv kasvab pidevalt.

Kokku saab Eestis toimetulekutoetust üle 70 000 pere.

Tudengite osakaal suureneb

Kui 2000. aastal moodustasid üliõpilastele toimetulekutoetuse maksmise juhtumid 10,6% taotluste arvust, siis 2001. aastal vastavalt 16% ja 2002. aasta esimesel poolaastal 21,2%. Ministeeriumi hinnangul ei peegelda see adekvaatselt üliõpilaste toimetulekuraskusi suhestatuna näiteks vaesusriskis töötute ja paljulapseliste peredega.

Valminud eelnõu praeguses versioonis lähtutakse põhimõttest, et abi vajav õpilane või üliõpilane peaks esmajärjekorras saama abi ja toetust oma pereliikmetelt.

Toimetulekutoetusele on õpilasel ja üliõpilasel õigus oma pere koosseisus, st olukorras, kus tema pere sissetulekud ja vara ei taga kõigile pereliikmetele elatusvahendeid kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses. Seejuures ei loeta toimetulekutoetuse määramisel pere sissetulekute hulka üliõpilase võetud õppelaenu.

Eelnõu seletuskiri nendib, et sotsiaalabi andmise reeglid on Euroopa riikides erinevad, kuid õppurite käsitlemine leibkonnaliikmetena isegi siis, kui nad viibivad enamiku ajast õpingukohas, on mitmes riigis levinud. Näiteks Iirimaal ei maksta toimetulekutoetust täiskohaga töötavatele või õppivatele isikutele, Prantsusmaal ei saa eraldi toetust alla 25-aastased isikud, vaid nad loetakse perekonna koosseisu, välja arvatud juhul, kui neil endal on lapsed.

Sloveenias on vanemad kohustatud täisealisi lapsi ülal pidama ülikooli lõpetamiseni või 26-aastaseks saamiseni.

Eluruumi liik pole tähtis

Kui eelnõu käsitlus Riigikogus kunagi seaduseks saab, saab kohalik omavalitsus õiguse võtta toimetulekutoetuse määramisel täiendavalt pere väljaminekutena arvesse õpilaste ja üliõpilaste elamispinnakulud õppeperioodil, sõltumata sellest, millist eluruumi ja millise lepingu alusel nad kasutavad.

Seadusega on eluasemekulude sissetulekust mahaarvamise alusena välistatud üksnes sellised üürilepingud, mis on sõlmitud toimetulekutoetuse taotlejaga abielus või vabaabielus olevate samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste, kuni 24-aastaste õpilaste ja üliõpilaste ning vanemate või muude ühist tuluallikat kasutavate või ühise majapidamisega isikute vahel.

Sotsiaalministri nõunik Helve Luik kinnitas Postimehele, et seadusemuudatus võimaldab kõigil puudust kannatavatel peredel, kelle üliõpilasest või õpilasest laps elab perest eraldi, sõltumata lapse elukoha registreerimisest ühiselamusse, arvata õppuri eluasemekulud täiendavalt pere eluasemekulude hulka. Praegu saab pere ühiselamus elava tudengi või õpilase eluasemekulusid oma eluasemekulude hulka arvata juhul, kui õppur elab küll ühiselamus, kuid ei ole end vanematekodust välja registreerinud.

Vara ja aktsiad arvesse

Eelnõuga sätestatakse, et toimetulekutoetusele on õigus isikutel, kelle sissetulek eluruumi kulude mahaarvamise järel jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri (praegu 500 krooni) ja kelle vara ei taga piisavaid elatusvahendeid. Ja kui praegu võetakse toimetulekutoetuse saamise õiguse kindlakstegemisel arvesse vaid viimase kuu sissetulekut, siis uue korra järgi hakataks arvesse võtma ka vara (kinnisvara, aktsiad jms) ja pikema perioodi sissetulekuid.

Seadusemuudatuste ettevalmistajad on seisukohal, et põhiseaduse valguses ei ole siiski sotsiaalabi taotlejalt õigustatud nõuda eluruumi, isiklike asjade ja tööks vajalike vahendite müümist. Samas ei ole välistatud eeldada sotsiaalabi taotlejalt luksusliku ja kuluka eluruumi vahetamist talle jõukohasema vastu.

Sotsiaalministri nõunik Helve Luik ei osanud veel öelda, kes ja millise metoodika alusel hakkab hindama, et see või teine elab näiteks liiga luksuslikus korteris, või kes hakkab tegema inimesele soovitusi korter maha müüa ja odavam osta või näiteks aktsiad maha müüa.

Eelnõuga antakse kohalikule omavalitsusele põhjendatud vajaduse korral võimalus võtta toimetulekutoetuse arvestamisel toetuse taotlemisele eelnenud kuu netosissetuleku kõrval arvesse veel kuni kuue kuu keskmine netosissetulek, sealhulgas ühekordsed suuremad sissetulekud, nagu koondamishüvitised, loteriivõidud, autoritasud, vara müügist saadud tulu jms, mis isiku majanduslikku olukorda oluliselt mõjutavad, kuid jäävad jooksva kuu eest toimetulekutoetuse taotlemisel kajastamata.

Eelnõu sätestab ka võimaluse jätkata eelkõige pikka aega töötu staatuses olnud inimestele tööle asumisel teatud aja vältel toimetulekutoetuse maksmist, soodustamaks tööleminekut ja töötamist.

Kui tööleminek inimese sissetulekuid tegelikult ei suurenda (arvestades seda, et ta jääb toimetulekutoetusest kohe ilma), ei ole ta mõistetavalt motiveeritud töötama. Uurimiskeskus PRAXIS on viidanud, et motiveerimaks inimesi tööle asuma ka madalamapalgalistele töökohtadele, säilib mõnedes riikides õigus saada sotsiaalabi töötamise korral, ning soovitatakse sellist praktikat ka Eestis.

Valla- või linnavalitsus võib toimetulekutoetuse määrata vähendatud ulatuses, kui toetuse taotleja on korduvalt keeldunud sobivast tööst, rehabilitatsioonist või õppeprotsessist. Kehtiv seadus näeb nimetatud juhtudel ette üksnes võimaluse toimetulekutoetust mitte määrata, kuid rahalise toetuseta jätmine ei ole alati, näiteks kui toetuse taotlejal on abi vajavaid pereliikmeid, õiglane ega põhjendatud.

See osa muudatustest, mis käsitleb toetuse määramisel abitaotleja varalise seisundi hindamist, vajab pikemat ettevalmistusaega. Seetõttu on sotsiaalabi taotleja vara arvesse võtmise nõue kavandatud jõustada mitte enne 1. maid 2003.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles