Eile alanud Kopenhaageni konverentsil esindab Eesti seisukohta, et riigid peaksid kliima soojenemise takistamiseks kokku leppima. Akadeemik Raukas on aga skeptiline ja riigikontroll heidab valitsusele ette oma eesmärkide puudumist.
Eesti tahaks kindlat kliimalepet
8. detsember 2009, 00:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea kaks nädalat kestva ülemaailmse kliimakonverentsi eesmärk on saavutada kokkulepe, mis reguleeriks riikide tegevust pärast 2012. aastat, kui lõpeb Kyoto protokolliga reguleeritud ajavahemik, nii, et kliima soojenemine püsiks edaspidi kahe kraadi piires.
«Eesti seisukoht on see, et me toetame juriidiliselt vettpidavat riikidevahelist kokkulepet ja Kyoto põhimõtetega kindlalt edasiminemist,» lausus keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Ta lisas, et poliitiline kokkulepe tundub võimalik, kuid konkreetselt seaduslikult siduv ilmselt mitte. «Juriidilist lepet Kopenhaagenis ilmselt ei õnnestu saavutada, kuna suurriikide vahel pole kokkulepped paigas,» rääkis Tamkivi.
«Eesti on Euroopa Liidust tuleva suhtes seni olnud väga kuulekas, aga Eesti elanikud ei võta Kopenhaagenis toimuvat väga tõsiselt,» kommenteeris riigi seisukohta akadeemik Anto Raukas. Raukas on kindel, et mingisugust siduvat kokkulepet ei tule, kuna see sunniks riikidele majanduslanguse tingimustes peale raskesti täidetavaid lisakohustusi.
«Asja muudab eriti koomiliseks see, et Kopenhaageni kliimakonverentsile kohale saabunud 15 000 delegaati ja arvukad külalised paiskavad õhku ilmselt rohkem saasteaineid kui Narva elektrijaamad kogu aasta jooksul,» lausus Raukas.
Akadeemiku sõnul olevat tegemist hoopis poliitilise mänguga, sest inimese osa kliima soojenemisel on vähetähtis. Raukas lisas, et viimase üheteistkümne aasta jooksul on toimunud hoopis kliima jahenemine, mitte soojenemine.
«Kohati muutub see teema nagu religiooniks, aga nii nagu elus ikka, on tõde kusagil keskel,» tõdes Tamkivi. «Täiesti selge on see, et kliima soojenemine on kiirenenud viimaste aastakümnetega ja inimtekkeline mõjutus on olemas.»
Tamkivi hinnangul on inimesel võimalus natukene kliima soojenemise kiirust tagasi hoida, et mõjud poleks nii järsud ja katastroofilised.
Riigikontrolli kriitika
Hoolimata valitsuse kinnitustest, et Eesti ajab Kopenhaagenis ühise leppe poliitikat, avaldas riigikontroll eile auditi, mille hinnangul puudub riigil eesmärgistatud kliimapoliitika ja keskkonnaminister pole suutnud täita võetud ülesannet olla kasvuhoonegaaside koguste vähendamise eestvedaja.
«Riigikontroll, nii nagu ikka oma hea tavaga, paneb natuke värvi juurde,» kommenteeris Tamkivi. «Öelda, et Eestil puudub kliimapoliitika, on liiga karm.» Tamkivi tõi näiteks Euroopa struktuurifondide raha kasutamise ja taastuvenergeetika meetme, mille summad ulatuvad sadadesse miljonitesse. «See on otseselt suunatud sellele, et kasutada taastuvaid kütuseid ja vähendada CO2 emissioone,» rääkis Tamkivi.
Tamkivi tõi Eesti suutlikkuse näiteks veel selle, et võrreldes 1990ndate algusega on riik vähendanud oma emissioone 47,5 protsenti, samas kui 2002. aastal Kyoto protokolliga ühinedes võttis Eesti kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vaid kaheksa protsenti. Riigikontrolli andmetel tuli aga ministri mainitud 47 protsenti eeskätt Nõukogude majandussüsteemi kokkuvarisemisest.
«Ei ta varisenud nii väga kokku midagi. Kõik investeeringud, mis energeetikasse on tehtud, on muutnud seda efektiivsemaks,» vaidles Tamkivi.
Vanad programmid
Riigikontroll heitis veel ette, et kuigi 2002. aastal koostatud pikaajaline kasvuhoonegaaside vähendamise programm on vananenud, ei ole siiani hakatud seda uuendama. «Et me pole strateegiat uuendanud, tuleneb sellest, et meil pole veel selge, mis tuleb pärast Kyotot,» rääkis minister. Tamkivi märkis, et uus programm peaks ulatuma vähemalt aastani 2020.
Riigikontrolli hinnangul võivad tegelikud kasvuhoonegaaside kogused Eestis olla suuremad kui on teada, sest pole tagatud, et koguseid arvestatakse kõikidest majandusharudest. Nii võivad need olla hinnatud 30 protsenti tegelikust väiksemaks.
«Ma ei vaidle vastu. Alati saab teha paremini,» nõustus ka Tamkivi, lisades, et Eesti on seni tegutsenud arvestataval tasemel ning kogu süsteem polevat vale. Selle parandamiseks luuakse järgmisel aastal töörühm.
Kliimakonverents
• Konverentsi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside keskkonda paiskamist nii, et kliima soojeneks võimalikult vähe. Vastuolud arengumaade ja rikaste riikide vahel on aga suured, esimesed tahavad tööstuse piiramise eest kompensatsiooni.
• Üritus kestab 7.–18. detsembrini
• Kahenädalasest konverentsist võtab osa 192 riiki ja 15 000 delegaati
• Eesti on esindatud 21-liikmelise delegatsiooniga
Allikas: BNS, Postimees