Pangajuht Lipstok pääses palgakärpest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga president Andres Lipstok ja asepresident Märten Ross (seisab) võivad end tunda nagu vanajumala selja taga, sest keskpanga töötajate palkade peale riigikogu hammas ei hakka.
Eesti Panga president Andres Lipstok ja asepresident Märten Ross (seisab) võivad end tunda nagu vanajumala selja taga, sest keskpanga töötajate palkade peale riigikogu hammas ei hakka. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga president Andres Lipstok ei pea erinevalt kohtunikest oma palga pärast muret tundma, sest riigikogu otsustas jätta tema 98 000-kroonise kuupalga kärpimata. Ka kõrgepalgalistele riigiametnikele halastati.



Eesti Pank pole mingi suvaline riigiasutus, vaid allub otse Euroopa Keskpangale Frankfurdis ja seega ei saa Eesti valitsus Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki palga kallale minna, teatas keskpank kommentaariks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse juba eelmisel aastal valminud eelnõule.

Selle seaduseelnõuga tahtis riigikogu ühtlustada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi ja kärpida Lipstoki palka kõigest 80 protsendini presidendi palgast, sellal kui praegu teenib Lipstok presidendist ligi 9000 krooni enam.

Eile uuesti riigijuhtide palgakorraldust arutanud riigikogu põhiseaduskomisjon otsustaski loobuda Lipstoki palga seadusega määramast. Lipstokil oleks palgakärpe korral ka häbenemiseks põhjust, sest tema Läti kolleeg teenib Eesti rahas lausa 179 000 krooni kuus, mida on enam kui USA keskpanga presidendil.

Hea uudis tuli komisjonist ka riigiametnikele, kellele makstavate lisatasude keelamise mõte hakkab murenema. Põhiseaduskomisjoni liikme Hannes Rummi sõnul täielikku lisatasude keeldu seadusesse ei kirjutada, ent otsustamisel on, milliseid lisatasusid lubatakse. Lisaks visati hulk vanas eelnõus olnud riigiametnikke üldse eelnõust välja.

Kui vanas versioonis seoti jäigalt presidendi palgaga ka kantslerite, asekantslerite, inspektsioonide ja ametite peadirektorite, maavanemate, riigi peaprokuröri ning riigiarhivaari palgad, siis uues on alles jäänud vaid tingimus, et nende palgad ei tohi olla kõrgemad kui riigikogu tavaliikmel. Mitme kõrgema riigiametniku jaoks tähendab see reegel selget palgalangust.

Eelnõu on kritiseerinud paljud sellega seotud institutsioonid, millele põhiseaduskomisjon üritas vastata saalomonliku tarkusega ehk kõigile raha juurde andes, sidudes nende palgad presidendi palgaga veidi kõrgema koefitsiendi abil.

Vana seaduseelnõu suhtes üsna kriitilised olnud kohtunikud jäid osaliselt aga ikka pika ninaga. Kohtunike palkade koefitsiente küll tõsteti natuke, ent samas jäid kohtute ja kohtumajade juhid eraldi kõrgemast koefitsiendist ilma. On küll võimalik, et neile lubatakse lisatasu.

Uus on ka see, et oma koefitsient määrati Eesti Panga nõukogu liikmetele. Nõukogu esimees hakkab saama 35 protsenti riigi presidendi palgast ja nõukogu liikmed 25 protsenti. Otsustamata on aga, palju riigijuhid täpselt palka saama hakkavad. See on kavas paika panna järgmisel esmaspäeval.

Poliitikast lahkunud Reformierakonna kunagine tipp-poliitik Meelis Atonen lausus, et ametnike palku pole mõtet liiga täpselt seadusega paika panna ning tal pole midagi selle vastu, kui mõni ametnik teenib ministrist enam. «Kui kohe paneme väga karmid piirangud ette, siis võib juhtuda, et piiratud palgaga võime saada ka piiratud võimetega inimesed riiki esindama. Sel juhul võib kokkuhoid väga kalliks minna.»

Atoneni sõnul on näiteks ehitushanked heaks näiteks valdkonnast, kus väikesed vead võivad väga palju maksta, mistõttu odavam võib olla maksta ametnikule head palka ja saada vastu korralikku tööd.

Kommentaar

Aivar Sõerd
endine rahandus­minister:


Poliitikute palkade keskmisest palgast lahtisidumine ja süsteemsele alusele viimine on samm õiges suunas. Ei saa aga kõiki ministeeriume ja ameteid lüüa ühe vitsaga. Ministeeriumide, veel enam ametite suurused ja vastutusalad erinevad liialt. Kindlasti on probleem, et ametite juhtide palkade määramisel pole juhtidel piisavalt mänguruumi. Ei anna ju võrrelda näiteks rahandusministeeriumi või kultuuriministeeriumi kantsleri vastutusalasid.

Eelnõu seletuskirjas seisab küll, et asekantslerite ja asutuste peadirektorite palgakoefitsiendid jäävad vahemikku 0,4–0,5, ent see jätab üsna vähe mänguruumi juhile sobiva inimese leidmiseks. See vahemik on ebapiisav ja peaks olema palju laiem, sest ametid on lihtsalt nii erinevad.

Ehk oleks mõistlik visata need ametnikud sellest seadusest välja, jätta nende palgad uue avaliku teenistuse seaduse sätestada ning jätta sellesse seadusesse vaid poliitikud ja kohtunikud.
-----------------------------------------------------------

Kuidas suhtute seadusesse, mis korrigeerib kõrgete riigiteenistujate palka?

Rein Lang
justiitsminister:

Selle seadusega ei peaks valitsusasutuste juhtide palgakorraldust määrama, sest seda on kavas teha uue avaliku teenistuse seadusega (ATS). Uus ATS võimaldab valitsusasutuste juhtide palkasid suurendada vastavalt asutuse suurusele või muudest olulistest põhjustest lähtuvalt.

Mihkel Oviir
riigikontrolör:

Riigikontroll on seisukohal, et kantslerite, asekantslerite ja teiste valitsusasutuste juhtide palgakorraldus tuleb jätta eelnõu reguleerimisalast välja. Valitsusasutused erinevad üksteisest suurel määral nii funktsioonide, asutuse suuruse kui vastutusala poolest.

Indrek Teder
õiguskantsler:

Olen seisukohal, et teiste vabariigi presidendi ning riigikogu nimetatavate kõrgemate riigiteenistujate kõrval tuleks eelnõus (eeldatavalt paragrahvis 3) üheselt lahendada ka õiguskantsleri asetäitja-nõunike ametipalgaga seonduv.

Ants Laaneots
kaitseväe juhataja:

Praeguse seaduseelnõu kohaselt ei tohi kõrgemad riigiametnikud enam lisatasusid saada. Kaitseväe juhataja saab aga ka kindralleitnandi auastmetasu. Teeme ettepaneku teha seadusesse erand, et kaitseväe juhatajale makstav auastmetasu säiliks.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles