Kui Lääne heaoluühiskondades kasvab arvuti- ja internetisõltuvuse raviks psühholoogide abi otsivate inimeste hulk, siis Eestis arsti või psühholoogi poole sellise murega veel ei pöörduta.
Eesti arvutisõltlased väldivad arstiabi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA psühholoogi Kimberly Youngi andmetel kannatab arvuti- ja internetisõltuvuse all seitse protsenti kõikidest veebikasutajatest. Ainuüksi USAs on sõltlasi 200 000.
Kui palju interneti- ja arvutisõltlasi on Eestis, seda pole seni keegi uurinud. Wismari haigla psühholoogi Milvi Igalaane sõnul pole seni sellise murega abi otsitud.
Suurim sõber arvuti
«Probleem on kindlasti olemas,» ütles Igalaan. «Probleemi olemasolu näitab see, kui inimese jaoks muutub arvuti taga istumine tähtsamaks kui muud asjad,» rääkis Igalaan, lisades, et tavalise inimese jaoks on arvuti vahend millegi tegemiseks, sõltlase jaoks muutub arvuti eesmärgiks omaette, mille puhul pole tähtis, mida temaga teha, vaid sellega koosolemine. «Kui arvuti muutub inimese suurimaks sõbraks, on see väga kahtlane,» tõdes Igalaan.
22-aastane Eesti arvutitehnik Eero (nimi muudetud) on elav näide sõltuvusele pühendatud kirjandusest. Ta veedab iga päev arvuti taga keskmiselt 16 tundi, sellest kaheksa tundi palgatööl pluss teine kaheksa tundi vabast ajast.
«Sean arvuti paljudest teistest eesmärkidest kõrgemale,» tunnistas Eero, lisades: «kasvõi hobidest, stabiilsest perekonnaelust või tervisest.»
Psühholoog Igalaane väitel mõjub liigne arvutikasutamine ruineerivalt inimese elule.
«Arvutiinimesed mõjuvad lähedastele traumeerivalt, nendega ei saa arvestada, nad on elust välja lülitatud,» ütles Igalaan.
Tundmatud sõbrad
End arvutisõltlaseks nimetav Eero pole aga nõus psühholoogi väitega, et liigne netikasutamine röövib sõbrad.
«Üks sotsiaalne elu on lihtsalt teise vastu välja vahetatud,» ütles Eero, lisades, et tal on palju sõpru, enamikku pole ta küll kunagi näinud, kuid võib neid ikka oma sõpradeks lugeda. Ka ei pea Eero vajalikuks arvutisõltuvust psühholoogi juures ravida.
«Pean seda inimese enda valikuks, kuidas ta elu sisustab,» ütles Eero. «Näiteks professorid, kes enda ala uurivad, keskenduvad ka päevadeks ja nädalateks, ei suhtle teistega. Kas see on siis füüsikasõltuvus või ajaloosõltuvus?»
Eero hinnangul on mõtet arsti juurde minna alles siis, kui tervis tõsiselt käest ära. Aga see ei pruugigi väga kaugel olla. Erialakirjandus hoiatab, et liigne arvuti taga küürutamine põhjustab paljusid tervisehäireid alustades lülisambakahjustuste, peavalude ja unehäiretega ning lõpetades vereringe- ja kaaluprobleemidega.
Külli-Riin Tigasson, Raadio Vaba Euroopa
majandus@postimees.ee