Amazonasest leiti senitundmatu tsivilisatsiooni jäänused

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amazonasest leiti senitundmatu tsivilisatsiooni jäänused
Amazonasest leiti senitundmatu tsivilisatsiooni jäänused Foto: AP / Scanpix

Brasiilia ja Boliivia piirialalt avastati pärast metsa maharaiumist senitundmatu tsivilisatsiooni jäänused.


Amazonasest paljastunud kohast üle lendamisel nägid arheoloogid teede abil seotud inimasustusi ja geoglüüfe, kirjutab New Scientist.

Kokku leiti 260 erinevat märki, mis viitasid kunagistele inimasustustele.

Siiani on levinud arvamus, et Amazonase läbipääsmatutes vihmametsades ei olnud arenenud tsivilisatsiooni nagu läänes asuvate Andide piirkonnas, kus elasid kuulsad inkad.

Kuid metsade maharaiumine ja satelliitfotod räägivad nüüd hoopis teist juttu.

«Iga päev avastame midagi uut. Selle kultuuri jäänused on väga erineva kujuga, on ruute, ristkülikuid, kuid ka ümaraid, kaheksanurkseid ja koonuse kujuga ehitisi. Samas  on ka palju maapinnale joonistatud geoglüüfe,» selgitas Parà ülikooli arheoloog Denise Schaan.

Uus avastus kinnitab teooriat, et 15. sajandil oli praegustel Põhja-Boliivia ja Lääne-Brasiilia aladel omavahel seotud inimasustuste võrgustik.

«Leid näitab, et Lääne-Amazonas oli enne eurooplaste sissetungi tihedalt asustatud. Avastatud inimasustuse ja geoglüüfide rajamise aeg ei pruugi siiski kattuda,» selgitas Soome teadlane Martti Pärssinen.

Geoglüüfid on 11 meetri laiuseid ja 1 -2 meetrit sügavad kanalid maapinnal. Nende läbimõõt ulatub 90 – 300 meetrini. Viimased sellised tehti 13. sajandil.

Väljakaevamistel paljastusid mitmed igapäevaelus kasutatud asjad. Osades külades oli märke elutegevusest, teistes mitte. Arvatakse, et need viimased olid vaid tseremoniaalpaigad.

Arheoloogide kinnitusel leidub ka niinimetatud kindluskülasid. Sealsed ehitiste jäänused näitavad, et need olid rajatud kaitse eesmärgil. Osa ehitisi aga on suunatud põhja, mis võib viidata sellele, et need omasid astronoomilist tähtsust.

Teadlaste sõnul ei ole nad veel leidnud märke, et Amazonase tsivilisatsioon ehitas püramiide või neil oli oma kirjakeel.

«Tegemist on siiski küllaltki arenenud kultuuriga, nende puhul ei olnud tegemist isoleeritud kogukondadega,» selgitasid arheoloogid.

Kuigi inkade alad laiuvad uuest avastatud paigast vaid 200 kilomeetri kaugusel, ei leitud sealt siiski märke inkade kohta. Teadlaste sõnul ei ole avastatud geoglüüfidel midagi pistmist inkade geoglüüdide ega kultuuriga.

Fotot vaata siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles