Haridus- ja teadusministeeriumi selle aasta üliõpilastööde riikliku konkursi peapreemia pälvisid geneetikaga tegelev Pille Hallast ja semiootik Daniele Monticelli.
Parimad üliõpilaste teadustööd on geneetika ja semiootika vallast
11. detsember 2009, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötavale Pille Hallastile peapreemia toonud doktoritöö teema on «Inimese ja šimpansi Luteiniseeriva hormooni/ Koorion Gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsar-liikides».
Tallinna Ülikooli dotsent Daniele Monticelli pälvis peapreemia töö eest teemal «Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas».
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused tehti teatavaks täna lõuna ajal haridus- ja teadusministeeriumis. Ministeeriumi kantsler Janar Holm andis laureaatidele kätte 59 preemiat ja 35 tänukirja. Tunnustuse said ka auhinnatud teadustööde juhendajad.
Tänavu laekus konkursile taas kord rekordiline arv teadustöid - 417 tööd kokku kahekümne kolmest kõrgkoolist, neist 133 bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoriõppe kategoorias. Eelmisel aastal osales konkursil 359 teadustööd. Võrreldes 2001. aastaga, mil konkurssi esimest korda korraldati, on osalevate teadustööde arv kasvanud üle seitsme korra.
Traditsiooniliselt osales konkursil kõige rohkem Tartu Ülikooli üliõpilasi, 54,7% kõigist laekunud töödest. Tõusnud on Tallinna Tehnikaülikooli osakaal - eelmisel aastal oli see 10,4%, sel aastal 14,6%. Langenud on aga Tallinna Ülikooli üliõpilaste osakaal - 10,3% (eelmisel aastal 12,6%) kõigist osalenutest.
Tänavu olid esimest korda konkursile oodatud ka Eesti kodakondsusega või eesti päritolu võõrsil õppivate üliõpilaste koostatud tööd. Esindatud olid Genfi Ülikool, Göteborgi Ülikool, Ludwig-Maximilian Ülikool Münchenis, Sibeliuse Akadeemia, Tampere Ülikool, Nottinghami Ülikool ja Warwicki Ülikool.
Preemia vääriliseks hinnati Tartu Ülikoolist 46, Tallinna Tehnikaülikoolist seitse, Tallinna Ülikoolist kaks ning Eesti Maaülikoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Tallinna Tervis hoiu Kõrgkoolist igaühest üks teadustöö.
Konkursi auhinnafondis oli 950 000 krooni, preemiate suurus küünib 25 000 kroonini. Välja anti kaks 55 000 krooni suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat.
Konkursile laekunud töid hinnati kolmes tasemekategoorias ja neljas valdkonnas. Kõige rohkem töid (184) laekus ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, kõige vähem (33) terviseuuringute valdkonnas.
Konkursitöid hindas 16-liikmeline oma ala spetsialistidest koosnev komisjon, kes jagas parimate tööde vahel välja 59 preemiat kokku 950 000 krooni väärtuses. Lisaks anti välja kaks valdkonna- ja tasemeülest peapreemiat summas 55 000 krooni ning 35 rahalise preemiata tänukirja.
Eesti üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub alates 1991. aastast.