Peipsil asuva Piirissaare vald palub keskkonnaministrilt luba püüda tuleval aastal rohkem kala, sest paljud saareelanikud on mandril töö kaotanud.
Piirissaare palub luba rohkem kala püüda
11. detsember 2009, 23:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord on kriitiline, meie rahvas alati oli vaene, aga nüüd ähvardab kalata päris nälg,» kirjutas vallavanem Maria Korotkova minister Jaanus Tamkivile.
Tema sõnul saab Piirissaare praeguste kalavarudega loa püüda särge 100 võrguga kuni kilomeetri kaugusel kaldast 1,5 kuud aastas, kuid vallas on elanikke registreeritud samuti 100. «Kuigi seadus lubab püüda kolme võrguga, jaga lubasid kuidas tahad, ikka ei piisa neist pere ülalpidamiseks piisavalt,» nentis vallavanem. «Mind hirmutavad ütlused, et me saame niigi kõige rohkem kalapüügilubasid.»
Vald palub luba väljastada tuleval aastal kalastuskaart 150 võrgule, sest vähemaga pole Korotkova sõnul võimalik kuidagi elanike vajadusi katta.
Vallavanema sõnul on praegu esitamisel järgmiseks hooajaks 71 kalapüügiloa taotlust, eelmistel aastatel oli neid 48-50. «Aga kuna paljud on linnades töö kaotanud ja saarele tagasi tulnud, loodavad nad kõik endale ja perekondadele saada ülalpidamist kalapüügist,» kirjutas Korotkova. «See on nende viimane võimalus oma tööga toime tulla, et riik ei peaks neile toimetulekuks toetust maksma.»
Ta lisas, et vald on püüdnud kalastuskaarte võrgupüügiks jagada enda kehtestatud reeglite järgi sõltuvalt sellest, kui pika aja jooksul aastas keegi saarel elab, kuid taotluste suure arvu tõttu pole see enam võimalik.
«Nii ei tulegi senise korra alusel jaotamisest üldse midagi välja, sest lubatud piirkogus on vajadusi arvestades liiga väike,» märkis vallavanem, lisades, et püük kalastuskaartide alusel on ju tegelikult mõeldud harrastuskalameestele, kuid Piirissaare rahvale on see elatusvahend ja sageli ainus.