Erinevad inimesed mõistavad sõnaühendit «intellektuaalomandi õiguste (IOÕ) kaitse» erinevalt. Suurfirmad nagu Microsoft ja Sony vajavad intellektuaalomandi õiguste kaitset, et tagada teadusuuringutesse tehtud investeeringute kasumlikkus. Samas toetab autoriõiguste kaitse ka kunstnike ja leiutajate loovust ning leidlikkust kõikjal maailmas.

Kokkuvõtvalt on see kõik loominguline tegevus, ilma milleta ei oleks asju, mida inimesed tahavad kanda, vaadata, kuulata ja mängida ning mille eest tuleb maksta.

Ei ole palju küsimusi, mis oleksid majanduse pikaajalise edu seisukohast lähtudes tähtsamad kui IOÕ, ja nii on see olnud juba iidsetest aegadest saadik. Omandile osutavate kaubamärkide kasutamine ulatub eelajaloolistesse aegadesse ning Shakespeare’i ajastul kirjanike ja kunstnike kaitseks kasutusele võetud autoriõigused laienevad nüüd ka filmitootjatele ja lauljatele.

Märkimisväärsete majanduslike edusammude poolest, mis saavutatud vaid 15 aasta jooksul pärast iseseisvuse taaskehtestamist, on Eesti õigustatult kuulus kogu maailmas. Intellektuaalomandi õiguste austamine ja sellealaste seaduste rakendamine ongi see, mis eristab 21. sajandi innovatiivseid liidreid nendest, kes midagi luua ei suuda, vaid kasutavad koopiaid.

Eesti on kiiresti muutumas globaalseks liidriks innovatsiooni vallas. Edu tagamiseks tuleb Eestis jätkuvalt täiendada IOÕ-alast seadusandlust.

Euroopas ei ole intellektuaalomandi õiguste küsimustele spetsialiseerunud kohtuid ning teadmised vastavast ELi ja riigisisest õiguse rakendamisest Eestis on piiratud. Ameerika Ühendriikide saatkond Tallinnas ning USA patendi- ja kaubamärgiamet (U.S. Patent and Trademark Office – USPTO) toetavad IOÕ-alast väljaõpet mitmel viisil.

Kaks aastat järjest oleme saatnud patendispetsialiste ja politseiametnikke koolitusele USPTO akadeemiasse. Eelmisel aastal korraldasime siin suure rahvusvahelise konverentsi intellektuaalomandi õiguste kaitsest digitaalkeskkonnas ning käesoleval kuul koos USPTOga seminari Eesti kohtunikele, prokuröridele ja politseiametnikele.

Eesti jõupingutused on hakanud vilja kandma ning nendest on jätkuvalt kasu siin tegutsevatele ettevõtetele ja neile, kes soovivad siia investeerida. Eesti on ainuke Balti riik, mida juba kuus aastat ei ole kantud Ameerika Ühendriikide kaubandusesindaja «Special 301» nimekirja, mis koosneb riikidest, kus IOÕga on probleeme.

Eesti on teinud suuri edusamme piraattoodangu-vastases võitluses. Siiski on veel palju teha, seda eriti digitaalkeskkonnas. Antud valdkonnas tuleb suurendada üldist teadlikkust ja parandada seaduste järelevalvet. Nii nagu paljudes valdkondades, on Eesti IOÕ alal oma Balti naabritele teenäitajaks, ning ma usun, et säilitab oma positsiooni ka edaspidi.