Sel nädalal kiitis valitsus heaks määruse, millega muudetakse kaitstava loodusobjekti või muu linnu- ja imetajaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korda ja määrasid.
Seadusemuudatus lubab inimahvi smugeldamise eest kuni miljonikroonist trahvi
13. detsember 2009, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim muudatus käsitleb ohustatud liikidega rahvusvahelist kaubandust reguleeriva konventsiooni ehk CITES-i isenditega tehtavate tehingute reeglite rikkumise eest määratavaid hüvitisi.
Keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul on kõige kõrgem trahv võimalik määrata inimahviga seotud tehingute eest ning see on kuni miljon krooni. Samuti võib näiteks teatud kulliliste ja kakulistega seotud tehingute eest määrata kuni poole miljoni krooni suuruse trahvi.
«Keskkonnakahju hüvitamise määrasid, mis arvestaksid nii liigi ohustatust kui ka turuväärtust, ei olnud teistes riikides enne kehtestatud, mistõttu seni kehtivat määrust ette valmistades ei olnud võimalik võtta aluseks varasemaid kogemusi,» selgitas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu.
Valdavalt on ohustatud liikide isenditega seotud keskkonnakahju määrasid vähendatud, kuna vastavalt eelpool kirjeldatud põhjustele olid need ebaühtlaselt suured võrreldes reaalse kahjuga.
Õppustega tekitatud keskkonnakahjud hüvitab riik
Keskkonnaminister tõi neljapäeval nimetatud määrusest esile ka muudatuse, mille kohaselt ei pea eraomanikud enam hüvitama riigikaitselise väljaõppe käigus tekkinud keskkonnakahju. Seni oli hüvitise maksmisest vabastatud ainult riigimetsa valdaja.
Tamkivi sõnul hüvitab näiteks kaitseväe õppuste käigus tekkinud kahju edaspidi riik. «See on eraomanikel selline muudatus, et ei pea vaidlema enam selle üle, kas õppuste käigus üks või teine metsatukk sai kahjustatud ja kes siis selle eest peaks maksma.»
Täpne sõnastus näeb ette, et valitsuse heakskiidu saanud määruse tähenduses ei loeta riigikaitselise väljaõppe käigus tahtmatu kahju tekitamist üldse keskkonnakahju tekitamiseks, kui riigikaitselise väljaõppe korraldajal on valitsuse luba või erametsaomaniku luba metsa kasutamiseks.