Tallinna-Tartu maantee laienemisel tee vahetusse lähedusse jääva talu perepoeg pakub, et riik võiks kalli müratõkkeseina ehitamise asemel ta isatalu poole väiksema raha eest ära osta. Maanteeamet aga keeldub soodsast tehingust.
Riik tahab maja ostmise asemel püstitada poole kallima müratõkkeseina
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
14. detsember 2009, 00:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on naljakas olukord, kus riik keeldub praegusel raskel ajal oma kulusid poole võrra vähendamast,» nentis toimuvast omapoolse arupäringu majandusministrile teinud parlamendisaadik Marek Strandberg.
Vaidlusalune Järve talu krunt jääb Harjumaale Kose valda Kolu külasse. Asudes juba praegu maanteest umbes neljakümne meetri kaugusel, on sealne pererahvas pidanud aastakümneid taluma möödakihutavate autode müra.
Et seoses plaanitava Tallinna-Tartu maantee neljarajalise kiirtee pikendamisega on kavas ehitatavat maanteed veel kümmekond meetrit krundile lähemale nihutada, plaanib maanteeamet müra summutamiseks ehitada hoone ja maantee vahele müratõkkeseina.
Arvestuste kohaselt läheks sellise seina ehitamine maksma umbes 3,5 miljonit krooni. Enda väitel kaks ja pool aastat maanteeametiga sel teemal vägikaigast vedanud Tauno Vaaderpassi soov on, et riik annaks talle pool sellest rahast ja võiks seejärel tema vanemate taluga teha, mida ise heaks arvab.
«Sest minu seitsmekümnendates aastates vanemad elavad aastast niikuinii kümme kuud Tallinnas minule kuuluvas korteris,» ütles Vaaderpass.
Kuigi Vaaderpass sooviks riigilt küsitud raha eest osta vanematele pealinna uue korteri, ei ole küsimus tema väitel üldse selles. Ega ka selles, et kinnisvaraturu praegust olukorda arvestades mujalt ta 1940. aastal ehitatud maja eest ilmselt nii soodsat hinda ei saaks.
«Probleem on selles, et milleks peab riik selle kinnistu sundvõõrandama ja siis sinna kalli raha eest müratõkkeseina ehitama, kui seda kõike ei peaks poole väiksema kompensatsiooni eest üldse tegema,» ütles Vaaderpass. «Ma pakun lihtsalt riigile soodsamat varianti, mida kuidagi kasutada ei soovita. Selle asemel tahetakse lihtsalt jõuga asjad ära teha.»
Vaaderpassi sõnul öeldi talle eelmisel nädalal maanteeametist, et tema pakutud variandi töösse minekuks peaks ta kõigepealt riigi eest ära tegema juriidilise töö, mis kinnitaks, et selline tehing on igati seaduslik. «Eks ma pean nüüd advokaadibüroo palkama, et see töö ära teha,» ütles Vaaderpass.
Seda, et Vaaderpassi vanematetalu kompenseerimiseks puudub seaduslik alus, kinnitas Postimehele ka maanteeameti maatalituse juhataja Heli Just. Ent Justi väitel on maanteeametil keeldumiseks teinegi põhjus.
Kuigi maantee selles pooles pole mitmesaja meetri pikkuselt tee vahetus läheduses ühtegi teist elamut, väidab maanteeamet, et vaidlusalune mürasein peab projekti järgi kaitsma teisigi naabruses asuvaid elamuid maanteelt tuleva liigse müra eest. «See mürasein oleks ehitatud ka siis, kui kodanik Vaaderpassi vanemate kinnistut seal poleks olnud,» kinnitas Just.