Priit Pullerits: Jaanitule sünge kuma (29) 20.06.2007 00:01 Priit Pullerits, Postimees
|
| |
|
 |
Priit Pullerits |
 |
|
Nüüd, mil Saksa teadlased on välja töötanud rusikasuuruse tableti, mis aitab vähendada lehmadel seedides tekkiva metaani hulka, ja laulja Sheryl Crow soovitab kärpida vetsupaberi kasutamist – seda kõike keskkonna säästmiseks –, on igati eesrindlik mõelda, mida hakata peale meie jaanitulega.
Teeme asja puust ja punaseks, sõna otseses mõttes.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | õäöü On tähelepanuväärne, et hiljuti laineid löönud "liikluspätt" Ants Vihmandi tekstis suutis provokatsi...
Arvaja1 Kommijad on veel hullemad kui Pullerits! Pullerits ju vihjas peenelt algideele miks lugu kirjutas. N...
|
| Võtame kolm sületäit puid, millest saame umbes 0,1 ruumimeetri suuruse lõkke. Arvestades puidu keskmiseks tiheduseks 0,65 kg/dm³ kohta – ja säästes teid keerulistest arvutustest –, saame kümnendiku ruumimeetri massiks 52 kg.
Hoidkem veel tehete arvel leheruumi kokku ning nentigem, et 52 kg puidus sisaldub 31,2 kg tselluloosi. Kui 31,2 kg tselluloosi teie meetrikõrguses lõkkes ära põleb, lendab õhku 35 kg süsihappegaasi.
Oletame – ja see on siinses arutluskäigus ainus oletus –, et Eestis süüdatakse jaanilaupäeval 25 000 meetrikõrgust lõkkekest. Seda pole sugugi liiga palju, vaid üks lõke poolesaja inimese kohta. Järelikult toodame 875 tonni süsihappegaasi. Braavo!
Braavo? See on siiski liiga suur arv ning vajab seetõttu võrdlust. Näiteks bensiiniga. Säästes teid taas keerulistest tehetest, olgu öeldud, et 35 kg süsihappegaasi tekitamiseks tuleb ära põletada 15 liitrit bensiini. Niisuguse kütusekuluga sõidavad isegi mitme aasta vanused autod Tartust Tallinna, vabalt.
Järelikult kujuneb Eesti jaanilaupäev sama keskkonnavaenulikuks nagu 25 000 sõiduauto teekond Taaralinnast kilulinna.
Ja kui see arv teile ikka veel midagi ei ütle, siis kujutage ette raudtee kütusetsisterni, mis mahutab tuntud ja mitmekülgse ärimehe Jüri Mõisa kinnitusel 60 tonni kütust.
Neid tsisterne on vaja peaaegu viis, kõik pilgeni bensiini täis. Valage need kõik maha ja süüdake põlema – ning saate täpselt sama palju süsihappegaasi nagu Eesti jaanilõketest.
Ma ei hakka siin mängima kangelast, õigemini vist küll antikangelast, kes kuulutaks, et keelame nüüd jaanilõkked ära nagu öise alkoholimüügi või kasiinodes suitsetamise. Ehkki ilus oleks ju mõelda, kuidas keskkonnakaitsehullustust põdevas välismeedias ilmuvad kiitvad lood à la «Eesti loobus Maa päästmise nimel lõkketuledest».
Sellised lood ajakirjanduses oleks tühipaljas kõmisev propaganda, mis siis, et positiivne. Sest isegi kui me jätaks jaanilõkked läitmata, poleks süsihappegaasi tekkest ajapikku pääsu. See tekib puidu kõdunemisest nii või naa.
|
|
|
|
|