Rahvasaadiku palk tõuseb peagi taas

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu uus palgakava tõstab kõrgemate riigiametnike palka.
Riigikogu uus palgakava tõstab kõrgemate riigiametnike palka. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Kuigi tuleval aastal ootab riigikogu liikmeid ees palgalangus, kerkib rahvaesindajate töötasu juba ülejärgmisel aastal, mil valitakse uus parlament, veel kõrgemaks kui praegu. Uue eelnõu järgi tõusevad pea kõigi kõrgemate riigiametnike palgad.



Kõrgemate riigiteenijate palgad on kuuma kartulina poliitikute suus keerelnud juba tükk aega. Kuigi veel eile hommikul arvati, et riigikogu põhiseaduskomisjon ei julge avalikkuse kriitikanoolte kartuses ühtegi konkreetset summat välja pakkuda, määrati pärast vaidlusi siiski palgaastmestiku lähtepunktiks ehk presidendi palgaks 5200 eurot (81 362 krooni), millest hakkab alates 2011. aastast sõltuma ka riigikogu saadikute palk.

Läinud nädalal pakkusid uljamad saadikud parlamendi suurparteidest omavahelistes vestlustes presidendi palgaks koguni europarlamendi saadikute palga, mis on 120 000 krooni, kuid avalikult ei julge seda keegi tunnistada. Ka eile käis põhiseaduskomisjonis korraks läbi piirmäär 6000 eurot (93 876 krooni), tõsisemalt vaieldi 5500 euro (86 053 kroo­ni) üle, kuid üksmeelne otsus jäi pidama 5200 euro peale.

Kehtiva seaduse järgi on riigikogu liikme palk neljakordne Eesti keskmine. Kuna eelmise aasta neljanda kvartali keskmine palk oli 13 117, siis praegu on palgaks 52 468 krooni. 

Ligi 6000-kroonine võit


Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi järgi on järgmise aasta keskmine palk alla 12 000 krooni. Seega langeks vana süsteemi järgi riigikogu liikmete palk umbes 47 000 kroonini, mis tähendab, et uus korraldus toob rahvasaadikutele 2011. aastal umbes kuue tuhande kroonise võidu. Kuna keskmise palga tõus on ennustuse järgi mitu aastat väga tasane, jääks riigikogu liikmete palk keskmise palgaga seotuna aastateks alla 50 000 krooni.

Uue seadusega on riigikogu liikmed aga end majanduslanguse mõjude eest kaitsnud ning üle tuleb elada vaid järgmise aasta palgalangus.

Linde peab õiglaseks


Põhiseaduskomisjoni juhi Väino Linde sõnul tehti otsus lähtuvalt sellest, et riigiteenijate palgad jääksid praegusele tasemele. Linde pidas paika pandud piiri igati õiglaseks. Tema sõnul tehti palgasüsteem ettevaatavalt, mõeldes ajale, mil Eesti on läinud üle eurorahale ning majanduslangus on läbi.

Isamaa ja Res Publica Liidust oli eile põhiseaduskomisjonis Toomas Tõniste, kelle sõnul tuleks eelnõus näha palgasüsteemi selgemaks muutumise külge. «Oluline on see, et selle eelnõuga jäävad riigikogulaste palgad neljaks aastaks üsna samale tasemele, ning vaja oli mõelda ka sellele, et palgad oleks konkurentsivõimelised ka 2014. aastal,» ütles Tõniste.

Täna teisele ja homme eeldatavasti kolmandale lugemisele jõudev eelnõu on välja töötatud vajadusest korrastada kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi, siduda nende töötasu lahti keskmisest palgast ning muuta nende palgasüsteem läbipaistvaks. Seadus jõustub järgmise riigikogu koosseisu volituste alguspäeval 2011. aasta märtsis.

Ettevõtja, endine poliitik Olari Taal:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles