Catherine Todd Bailey: kuidas hoida meie ühiseid väärtusi?

Lätit räsib ränk korruptsiooniskandaal. Erakonnad on valimistel teinud ebaseaduslikke kulutusi ja valitsus üritab vallandada ametist korruptsioonitõrje büroo juhti, kes erakondade kuritarvitused paljastas. 16. oktoobril pidas USA Läti suursaadik CATHERINE TODD BAILEY Läti Ülikooli aulas kõne, millist pole Baltimaades pidanud ühegi lääneriigi esindaja. Avaldame kõne lootuses, et sellest on midagi õppida ka Eestil.

Samal teemal: Erkki Bahovski: kas ainult Läti? (10) Lätis keeb sisepoliitiline kriis (16) USA suursaadik hoiatas Lätit ühistest väärtustest kõrvalekaldumise eest (38)

VIIMASED KOMMENTAARID mures Point ongi ju selles,  et saata Läti  valitsusele  võimalikult kõrge  signaal, et ka mujal  nähakse, mis ... iseseisvus Vene spioonide sõna ei  maksaks kuulda võtta  enda riigis otsuste  langetamisel, kas on  siis parasjagu ... Teised kommentaarid

Täna tahaksin jagada teiega mõningaid mõtteid tuleviku väljakutsete osas ja õhutada teid mõtlema, kuidas te saaksite kaasa aidata nende lahendamisele. Ma võin teile kinnitada, et see ei tule ei loeng ega eksam.

Ma olen siin, Läti Ülikooli suures aulas, olnud viimasel aastal juba kaks korda. Just siin tähistasid president George W. Bush ja Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik Samuel Alito meie riikide tugevaid suhteid. Praegu läheneb NATO Riia tippkohtumise esimene aastapäev. Sel puhul kõneles president Bush siinsamas eelmise aasta 28. novembril. Juulis aga osales kohtunik Alito siin kohtusüsteemi eetikale ja läbipaistvusele pühendatud konverentsil.

Nad mõlemad kiitsid Ühendriikide ja Läti tugevaid sidemeid, mis tuginevad meie ühistele väärtustele. Me räägime tihti, et meie suhted toetuvad sellistele sündmustele nagu:

1. Läti Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamine Ameerika poolt.

2. Läti koostöö Ühendriikidega võitluses terrorismi vastu, eriti sõjaline panus Iraagis ja Afganistanis.

3. Meie ühine osalemine NATO tegevuses.

Meie riikide sõprus ja tihedad sidemed jäävad alatiseks püsima. NATO liikmena toetavad Ühendriigid kindlalt Läti iseseisvust ja julgeolekut. See ei muutu! Meie partnerluse taga seisavad ühised väärtused, mida mõlemad maad, nii Läti kui ka Ühendriigid, peavad väga hinnaliseks ja kalliks. Need on meie ühine pühendumine vabadusele, demokraatiale, üksikisiku õigustele ja õigluse põhistandarditele.

Möödunud aasta novembris tuletas president Bush siinsamas aulas meelde Läti vabaduse rasket ajalugu ning Baltimaade elanike vaprust, kes ühendasid 1989. aasta augustis oma käed, et moodustada Balti kett ja näidata oma solidaarsust Nõukogude repressioonide vastu.

See oli üks paljudest sündmustest suures «laulvas revolutsioonis», mille käigus paljud lätlased astusid julgelt välja ja nõudsid vabadust, mis on nende loomupärane õigus.

Samas kõnes nimetas president Bush Lätit teiste nõukogudejärgsete riikide eeskujuks, kes näevad vaeva üleminekul vabadusele ja demokraatiale. Tal oli täiesti õigus! Läti on oma iseseisvuse taastamisele järgnenud kuueteistkümne aastaga üle elanud imelise muutuse.

Riikliku kontrolli ja juhtimise asemele on astunud turumajandus ja vaba ettevõtlus. Saeima liikmeid valitakse vabadel ja ausatel valimistel, olulisi küsimusi lahendatakse rahvahääletustel. On loodud uusi institutsioone, mis tagavad üksikisikute õiguste kaitse.

Selle raske töö tulemusel on Läti õigustatult võtnud sisse koha Euroopas ja atlandiüleses kogukonnas, liitudes 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATOga. Täna siin istuvad õppurid saavad sellest kasu: noorte lätlaste ees on avanenud töötamise, õppimise ja reisimise võimalused, mida oli raske ette kujutada isegi veel viie aasta eest.

Nüüd aga, vaid kolm aastat pärast liitumist ELi ja NATOga, seisab Läti oma ajaloo tähtsal ristteel. Milline on tulevikus rada, millele see maa astub? Kas Läti püsib meie ühiste väärtuste juures? Kas Läti jätkab reformiteel ning tugevdab õigusriiki, suurendab läbipaistvust ja areneb endiselt vaba ja demokraatliku riigina?

Või leiab end Euroopa Liidus ja NATOs turvaliselt tundev Läti, et raske töö on tehtud ning nüüd võib muuta riigi üksikute tegelaste mänguväljakuks, kelle siht on täita iseenda ja oma sõprade taskuid?

Teisiti öeldes – kas me võime loota, et Läti jätkab rasket tööd institutsioonide ja õigussüsteemi rajamisel, mida on vaja Läti elanike demokraatliku ja õitsva tuleviku tagamiseks, või on võimalik, et Läti libiseb tagasi ja hakkab meenutama neid riike, kes ei ole ette võtnud ulatuslikke reforme?

Ühendriigid ning teised NATO ja ELi partnerid võivad teid aidata, kui te püsite väärtuste juures, mis seisavad mõlema organisatsiooni südames. Aga valiku peavad langetama lätlased ise.

Terved lätlaste põlvkonnad on maksnud ränka hinda selle eest, et nad hoidsid alal unistust Läti iseseisvusest. Nüüdne lätlaste põlvkond, eriti teie, tudengid, peate otsustama, kas iseseisev Läti on väärt oma rajajate ohvreid.

Me oleme näinud teatud sündmusi, mis ei paista olevat kooskõlas meie ühiste väärtustega. Mõned näited: püüded saada kohtud oma kontrolli alla, et seal töötaksid kohtunikud, kes «teavad, mida teha»; katsed muuta julgeolekuteenistusi puudutavaid seadusi suunas, mis võimaldaks poliitikutel märksa tugevamini mõjutada nende tegevust; avalik kampaania maa kohtuinstitutsioonide ja õigussüsteemi diskrediteerimiseks.

Ma austan väga kõrgelt paljusid lätlasi, kellega ma olen kohtunud, ning olen sügavalt nautinud teie kultuuri, ajalugu ja traditsioone, ja loonud tugevaid, usaldusele põhinevaid suhteid. Neid sõpru hindan ma alati. Nad teevad palju tööd, on oma tööle pühendunud ning soovivad näha edukat ja õitsvat Lätit. Aga ma pean ütlema ka seda, et ma olen näinud, kuidas nad on olnud rusutud, kui on pidanud täitma käske, mis tulevad mittevalitud ametnikelt kusagilt kõrgustest või sügavustest.

Läti õigusriigi areng on oluline teema ülemaailmsele äri- ja investeerimisringkondadele. USA suursaadikuna Lätis olen ma aktiivselt õhutanud Ameerika ettevõtteid kaaluma võimalust ajada äri Lätis. Ma olen saanud osutada siinsele andekale ja haritud tööjõule ning äri soodustavale õhustikule. Ma võin rääkida teadmishimulistest ja andekatest õppuritest, keda ma olen kohanud kõikjal siin imetoredal maal ja kes on elav tõend Läti tulevasest potentsiaalist.

Aga investorid tahavad teada, et nende raha ei ohusta miski ja nende investeeringud on kaitstud. Nad tahavad olla kindlad, et saavad äri ajada altkäemaksu või «kaitseraha» maksmata ja et nende pakkumisi kaalutakse nende väärtuse, aga mitte muude tunnuste järgi.

Samuti tahavad nad olla kindlad, et kui tekib erimeelsusi, saavad nad loota ausale kohtupidamisele. Potentsiaalsed investorid suunduvad just sellistele maadele, kus õigusriik on tugevasti juurdunud.

Lätlased on mõnikord minu käest küsinud, mida teevad Ühendriigid nende Läti probleemide lahendamiseks. Vastus kõlab: Ühendriigid ei saa neid probleeme lahendada ega hakkagi seda tegema. Kuigi ma võin rääkida üsna mitmest viisist, kuidas me oleme koostöös püüdnud tugevdada õigussüsteemi ja läbipaistvust, saavad Ühendriigid oma abi pakkuda ainult sõbra ja partnerina. Põhimõttelised küsimused, mis määravad, millist teed mööda liigub Läti, peab otsustama läti rahvas ise.

Ameerika Ühendriigid on Läti sõbrana pakkunud abi õigusriigi tugevdamiseks. Minu saadikutöö ajal on meil olnud terve hulk projekte, mis tegelevad Läti oluliste probleemidega, ning me oleme jaganud oma kogemusi õigusriigi tugevdamisel.

Me oleme vahetanud parimaid kogemusi Riia sadama töö korraldamisel ning abistanud veel kahe suurema sadama julgeolekuküsimuste uurimisel. Me oleme pakkunud väljaõpet kohtunikele, politseinikele ja teiste töötajatele organiseeritud kuritegevusega võitlemisel, avaliku teenistuse korruptsiooni uurimisel ja terrorismi finantseerimisega võitlemisel.

Me oleme teinud tihedat ja tõhusat koostööd valitsuse, seadusandjate ja pangandusega, mille taga on seisnud tõsine mure, et Läti panku võidakse kasutada kuritegelikel eesmärkidel. Alles äsja, juulis arutasid siinsamas aulas meie ülemkohtu liige ja rühm kõrgelt austatud juuraprofessoreid kohtusüsteemi eetika ja läbipaistvuse küsimusi.

Ma tahan rõhutada midagi, mille ajakirjandus jätab tihtipeale kahe silma vahele. Kogu see koostöö, mille käigus me oleme arendanud oma ühiseid eesmärke meie ühiste väärtuste alusel, ning suur osa sellest, mida Ühendriigid on pakkunud Lätile, on tuginenud meie enda sageli keerulistele kogemustele.

Ma võin teile kinnitada, et ameeriklased ei ole neis valdkondades samuti täiuslikud. Me teame, et skandaalid ja korruptsioon saadab pahatihti ka meie poliitilist elu. Aga mitte ükski valitsus, mis koosneb inimestest, ei saagi kunagi olla täiuslik.

Kuid Ühendriikides oleme kogenud, et nende väljakutsete tõhusaks käsitlemiseks on vaja vaba ja aktiivset ajakirjandust, tugevaid ja sõltumatuid korrakaitseorganeid, usaldusväärset ning sekkumisest vaba õigussüsteemi, tõhusaks järelevalveks võimelist parlamenti, eelkõige aga teadlikke, osavõtlikke ja aktiivseid kodanikke.

Kõik need institutsioonid ja grupid on hädavajalikud selleks, et elujõuline demokraatia võiks õitseda ja areneda. Kõige tähtsamad on siiski just aktiivsed ja osavõtlikud kodanikud, sest just inimesed ise peavad alati valvsalt jälgima omaenda valitud ametnike tegevust, et olla valmis, kui kasutada Thomas Jeffersoni kunagisi sõnu, «lööma lokku», kui nad näevad, et demokraatia satub ohtu.

President Bush ütles oma teises inauguratsioonikõnes

20. jaanuaril 2005. aastal, et «Ühendriikide poliitika on taotleda ja toetada demokraatlike liikumiste ja institutsioonide tugevnemist igas riigis ja kultuuris, seades lõppsihiks türannia kaotamise meie maailmast». Sellepärast me olemegi olnud siin maal nii aktiivsed partnerid. Lätlased teavad, mida tähendab elada türannia tingimustes, ning nad astusid sellele vastu ja nõudsid vabadust!

President märkis ära ka demokraatia põhitõe: rahvas peab olema selle ise valinud. «Vabadus,» ütles ta, «peab juba oma loomu poolest olema kodanike vaba valik, kes seda ise kaitsevad, ning seda aitavad alal hoida õigusriik ja vähemuste kaitsmine.»

Kodanike valik, mida nad ise kaitsevad. Seda tuleb meeles pidada. Nagu ma ütlesin, küsivad lätlased tihtipeale minu käest, mida võtavad Ühendriigid ette probleemide lahendamiseks, mis nende meelest seisavad Läti ees. Aga meie saame tegutseda ainult seal, kus me peame kaitsma omaenda huve. Lõppude lõpuks peab just läti rahvas ise seisma selle eest, millesse nad usuvad, väärtuste ja põhimõtete eest, mis on neile kallid.

Ühendriikide põhiseadus algab lihtsate sõnadega: «Meie, Ameerika Ühendriikide rahvas.» Läti põhiseadus ütleb, et «Läti riigis kuulub suveräänne võim läti rahvale». Mu sõbrad, kuigi meie põhiseadusi lahutab ookean ja 130 aastat, on nende aluseks ühesugune põhimõte, et kõrgeim võim kuulub rahvale ja valitsus tegutseb rahva huvides.

Aga demokraatia on kahesuunaline tänav. Valitsemissüsteem tagab paljud rahva õigused ja vabadused, kuid see nõuab ka rahva aktiivset osalemist. Washingtonis asub riigiarhiivi kõrval, kus hoitakse meie iseseisvusdeklaratsiooni ja Ühendriikide põhiseadust, ausammas, mis tuletab meile meelde, et «vabaduse hind on igavene valvsus».

Lätlased teavad seda väga hästi. Kaheksateist aastat tagasi koos teiste Balti rahvastega ja kuusteist aastat tagasi barrikaadidel asus läti rahvas julgel häälel välja nõudma oma vabadust ja endale kuuluvaid õigusi.

Nad esitasid need nõudmised ülemaailmsele üliriigile, kes oli korduvalt näidanud, et on vajaduse korral valmis ka jõuga maha suruma igasugused vabaduspüüded. Pole sugugi liialdus öelda, et lätlased riskisid vabaduse nimel oma eluga ja seeläbi muutsid ajaloo kurssi.

Pole kahtlustki, et praeguses Lätis on ohud vabadusele teistsugused kui Nõukogude ajal. Lätlased peaksid siiski endiselt tundma endas jõudu välja astuda selle eest, mida nad peavad kalliks.

Võib-olla on lätlased rahuldunud ELi ja NATO liikmestaatusega. Võib-olla ei tundu need probleemid nii tõsised. Võib-olla te arvate, et see ei mõjuta teie majanduslikku heaolu. Seda, mu sõbrad, saab otsustada ainult Läti ise.

Ärge oodake, et keegi soovib või tahab muretseda Läti olukorra pärast rohkem kui läti rahvas ise. Nagu ütles president Bush, seisavad Ühendriigid nende kõrval, kes pooldavad vabadust, aga me ei hakka seisma nende asemel, kui neil on vabadus seda ise teha. See on asi, mida te peate tegema ise.

Palun arvestage, et ma räägin seda kõike sellepärast, et me hoolime ja usume Ühendriikide ja Läti, ühe meie kõige lähema ja hinnalisema NATO liitlase sõprusse ja headesse suhetesse. Nagu me kõik teame, peavad sõbrad vahetevahel kõnelema teineteisega ausalt ja avameelselt. Ma usun, et suur osa sellest, mida ma täna siin kõnelen, tekitab arutelu ja teatud vastuolusidki, aga sõprust läheb kõige enam vaja rasketel aegadel.

Ameerika seisab demokraatia ja väärtuste eest. Me ütleme oma arvamuse välja ja kohtume nii poliitiliste ringkondadega kui ka kodanikuühiskonna esindajatega. Me ütleme välja, kui meil on probleeme ja kui me muretseme, ning ka teistel riikidel on õigus kõnelda Ameerika poliitikast. Me elame üleilmastunud maailmas, kus kehtib üks reegel: kõik räägivad kõigist ja kõigest. Riigisekretär Condoleezza Rice on teinud meile, Ameerika Ühendriikide suursaadikutele ülesandeks mitte pelgalt jälgida sündmusi riikides, kus me teenime, vaid ka abistada neid vabaduse edendamise nimel.

Me nimetame seda «ümberkujundavaks diplomaatiaks». Riigisekretär Rice määratles ümberkujundava diplomaatia järgmiselt: «Koostöö meie paljude partneritega kogu maailmas demokraatlike ja hea valitsusega riikide ülesehitamiseks ja alalhoidmiseks, kes esindaksid oma rahva vabadusi ja käituksid vastutustundlikult rahvusvahelises süsteemis.» Ta lisas, et «me püüame ära kasutada Ameerika diplomaatilist jõudu, et aidata välisriikide kodanikel parandada oma elujärge, üles ehitada oma riigi ja muuta oma tulevikku».

Minu alma mater on Franklini kolledž Franklinis Indianas. See asub tuhandete miilide kaugusel, aga üks selle traditsioone sobib väga hästi tänasesse päeva. Lõputseremoonia ajal sammuvad lõpetajad läbi kõrge kaare alt, millel seisab meie kolledži moto: «Kus on võimalus, seal on ka vastutus.» Kui te tulevikus võtate sisse enda koha Läti elus, pidage meeles, et teie ees avanevate võimalustega kaasneb ka vastutus.

Meie kuueteistkümnes president Abraham Lincoln kõneles 1863. aastal Gettysburgi aadressil meie kodusõjast ja ohust «demokraatiaeksperimendile», millega me olime alustanud 1776. aastal. Ta lõpetas lootusrikkalt sõnadega, et «rahva valitsus, mida teostab rahvas rahva hüvanguks, ei kao maa pealt». See lause võtab kokku need ühised väärtused, mille ümber koonduvad meie suhted.

Ma tahaksin lõpetada samasuguse mõttega. Valitsused on loodud rahva teenimiseks – kogu rahva, mitte ainult üksikute väljavalitute – ja just teie, noorte ees avaneb vaimustav tulevik osaleda aktiivselt oma valitsuse tegevuses ning jätkata tööd vaba ja demokraatliku riigi nimel.