Sudaanis Darfuri piirkonnas on 2003. aastal lahvatanud valitsuse ja kohalike relvastatud gruppide vahelises vägivallas saanud surma üle 200 000 inimese. Kuidas maailm on Darfuri konfliktile reageerinud? Darfuris on tehtud palju vigu. Meil oli Ruanda genotsiid, Bosnia, Kosovo ja nüüd Darfur, kahjuks ei ole paljud õppinud. Rahvusvaheline üldsus ootas Darfuri puhul kaua ja ei teinud midagi, et kaitsta tsiviilelanikke terrori eest.ÜRO julgeolekunõukogus kaitseb Hiina Sudaani kõigi võimalike karistuste ja sanktsioonide eest, sest just Hiina tarnib Sudaanile relvi. Sudaani valitsus on kogu aeg olnud vastu rahvusvahelistele vägedele oma territooriumil, mis sinna küll mõne nädala pärast minema peaksid, vaid tahab rahu valvamas näha seal ka juba praegu olevaid Aafrika Liidu rahujõude. Kuid me kõik teame, et neil ei ole piisavalt väljaõpet ja varustust, et efektiivne olla. Olukord muutub üha hullemaks, ligipääs Darfurile Sudaani vastuseisu tõttu puudub, relvastatud mässuliste grupid võitlevad valitsusega ja omavahel. Rahvusvahelise üldsuse ees on suur väljakutse. Rahujõude on sinna vaja eelkõige selleks, et kaitsta tavalisi inimesi. Pidevate konfliktide tõttu toimub seal kogu aeg röövimisi, tuhandeid naisi vägistatakse ja neil ei ole kellelegi kaevata. Kas midagi on ka õigesti läinud? On muidugi hea, et Haagi rahvusvahelise sõjakuritegude tribunali alla on antud ka Sudaani valitsuse minister ja ühe väeüksuse juht, kuid sellest ei piisa. ÜRO inimõiguste nõukogus on näiteks palju riike, kes soovivad inimõiguste alal head välja paista ja seetõttu moodustavad otsekui bloki, mis sõjakurjategijaid kaitseb. Hea ja üllatav areng Darfuri konflikti puhul on aga see, kui aktiivseks on muutunud globaalne tsiviilühiskond ja Darfuris kannatajaile avaldatakse toetust üle maailma. Kuidas Darfurile lähenema peaks? Kas palja inimõiguste retoorikaga on võimalik midagi ära teha? Muidugi on Sudaanis ühelt poolt tegu poliitilise protsessiga, kuid selleks, et saavutada pikaajalist rahu, on vaja järjekindlat arengut ja tähelepanu pööramist inimõigustele. Sudaan räägib konflikti külmutamisest ja rahustamisest, rahu püsimiseks peab tähelepanu pöörama inimõigustele, demokraatiale, majandusarengule, kõigele sellele. Suurem osa maailma kodusõdadest ja sisekonfliktidest toimub praegu Aafrikas, mis inimõiguste eest võitlejaile siin on suur väljakutse. Meie (Kairo inimõiguste instituudi – toim) peamine eesmärk Darfuris on araabia riikide aktiviseerimine, et hävitada see vaikuse sein, mis on Sudaani konflikti ümber araabia meedias, ka mu kodumaal Egiptuses. Araabia riigid ei pööra eriti Darfuris toimuvale tähelepanu. Rohkem räägitakse Iraagist ja Iisraeli-Palestiini konfliktist, kuigi Darfur toimub samuti meie ukse all ja Sudaani oleks võimalik mõjutada. Enamik araabia maade valitsustest ei räägi pealegi välispoliitikas eriti inimõigustest, vaid huvidest ja strateegiatest. |