Reformierkonda kuuluv justiitsminister Rein Lang ei nõustu ajakirjanduses ilmunud kriitikaga uuele kohtute seaduse eelnõule ning tema kinnitusel on tegemist kohtunike endi nägemusega tulevasest kohtusüsteemist.
Lang: uus eelnõu on kohtunike endi nägemus kohtusüsteemist
19. detsember 2009, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lang ütles BNSile, et kohtute seaduse eelnõu ei valminud mitte justiitsministeeriumis, vaid selle projekti töötas välja töögrupp, mida juhtis riigikohtu esimees Märt Rask. Töögrupp lähtus tema sõnul kohtunike täiskogu poolt vastu võetud aluspõhimõtetest.
«Töögrupi projekt saadeti arvamuste avaldamiseks ja muudatusettepanekute tegemiseks kõigile kohtunikele ja justiitsministrile,» lausus minister. «Kõik laekunud muudatusettepanekud koondati tabelisse ja kohtute üldkogu arutas neid tänavu juunis Tartus pretsedenditus vormis - nimelt kõik muudatusettepanekute tegijad said võimaluse neid selgitada, peale mida kohtunikkond hääletas, kas muudatus sisse viia või mitte.»
Justiitsministri sõnul valmis kõige selle tulemusel eelnõu, mida ta peab eelkõige kohtunikkonna enda nägemuseks tulevasest kohtusüsteemist. «Loomulikult ei saa selline eelnõu olla tehtud kohtunike konsensusega, kuid seda on menetletud kohtunikkonna seas täiesti avatult ja demokraatlikul moel,» sõnas ta.
Langi sõnul enamik justiitsministri esitatud ettepanekuid kohtunikkonna toetust ei leidnud. «Kuid ka need ettepanekud on eelnõule lisatud ja seadusandja peab need läbi vaatama ja kujundama nende suhtes oma seisukoha,» lausus Lang.
Riigikohtu esimees Märt Rask andis üle-eelmisel nädalal riigikogule üle kohtute seaduse eelnõu, mis mis loob kohtute haldamiseks iseseisva keskuse ning vähendab kohtunikukohtade arvu praeguselt 244-lt 200ni.
Eesti Ekspress kirjutas, et enamik Eesti kohtunikust ei pidanud uut seadust üldse vajalikuks ning väited kohtunike endi soovist uue seaduse järgi on ekslikud. Samuti kirjutas ajaleht, et lõviosa kohtunikelt laekunud ettepanekutest, mille üle nad avalikel debattidel justiitsministriga vaidlesid, jäi eelnõust välja.
Eesti Ekspress viitas kümne riigikohtuniku esitatud arvamuskirjale, kus eelnõu analüüsitakse ja kritiseeritakse punkt punkti haaval. Muuhulgas väidavad riigikohtu kohtunikud, et «õigusemõistmise kvaliteet, kättesaadavus ja kiirus võib mitte paraneda, vaid halveneda», «kohtusüsteemi finantseerimine saab olema vähem tagatud» ja «eelnõu politiseerib riigikohtu esimehe ametikoha ja kahjustab võimude lahususe ja kohtu sõltumatuse põhimõtteid». Samas nentis Eesti Ekspress, et riigikogule esitatud eelnõus on riigikohtunike poolt enim pahameelt teeninud sätted alles.
Eesti Ekspress kirjutas ka, et Kohtute Haldamise Nõukoda, mis seni on olnud justiitsministeeriumi poolseid kohtuid puudutavaid otsuseid kooskõlastav üksus, saaks Märt Raski ja Rein Langi ühise nägemuse kohaselt tulevase õigusemõistmise võimukeskuseks, millel oleks väga suur pädevus. Praegu on selle 12 liikme hulgas nähtud kohtunikele ette kuus ja poliitikutele vaid kolm kohta - kahele riigikogu liikmele ja justiitsministrile.
«Kui enamikus Euroopa riikides on sellistes nõukogudes suur ülekaal kohtunikel, siis Langi arvates on meil vaja tasakaalu. Tema kärbiks nõukoja vaid kaheksale liikmele, aga neist vaid neli oleksid kohtunikud, neli oleksid parteide määrata,» kirjutas Eesti Ekspress.
Lang nimetas Eesti Ekspressis ilmunud artiklit enam kui eksitavaks.