Novembri lõpuks oli riigieelarvesse laekunud 90,2 protsenti tuludest. Rahandusministeerium usub, et avaliku sektori eelarvepuudujääk mahub aasta lõpul kolme protsendi kriteeriumi piiresse.
Riigieelarve täitumise seis lubaks Eestil eurot loota
22. detsember 2009, 00:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile Postimehele, et ministeeriumi riskianalüüs lubab uskuda kriteeriumi täitmisse. «Aga tegureid on palju, sealhulgas on tulude laekumine olnud raskesti prognoositav ja oma roll on olnud isegi raamatupidamisliku kajastuse õigsuses,» sõnas Ligi. «Kulurallit ei ole oodata, ministeerium pole jätnud kulude kasvuks ruumi, ka suhtumine on avalikus sektoris palju muutunud.»
Ametlikult ootab riik Eesti defitsiidiks tänavu 2,8 protsenti SKTst. Detsembri laekumiste esialgsed andmed tulevad jaanuaris, lõplikud 2009. aasta tulemused aga alles kevadel.
Tänavu novembris täitis Eesti ka Maastrichti inflatsioonikriteeriumi, mis ei lubanud Eestil 2007. aastal eurole üle minna.
Eesti lõplik mahtumine Maastrichti eurokriteeriumide piiresse selgub Euroopa Komisjoni läbiviidaval korralisel hindamisel tuleva aasta kevadel ning kui näitajad on positiivsed, teeb riigipeadest koosnev Euroopa Liidu nõukogu juunikuisel tippkohtumisel lõpliku ja siduva otsuse.
Rahandusministeerium on tänavuste maksulaekumiste osas – arvestades muidugi tänavu korduvalt tehtud valusaid eelarveootuste ja kulude kärpeid – väga optimistlik. «Aasta lõpuks on oodata pea kõigi maksude osas ülelaekumist. Ka mittemaksuliste tulude laekumine on olnud võrdlemisi hea, ent alalaekumist on oodata varade müügist,» teatas ministeerium.
Näiteks tulumaksu (füüsilise ja juriidilise isiku maksud kokku) pidi tänavu parandatud eelarvesse laekuma 4,6 miljardit krooni, aga maksu- ja tolliameti andmeil on 13. detsembriks eelarvesse jõudnud juba 6,6 miljardit krooni.
Rahandusministeeriumi andmeil on juriidilise isiku tulumaksu laekumised tavapärasest suuremad, sest novembris laekus tulumaks Eesti Telekomi täiendavatelt dividendidelt. Detsembris laekub tulumaks Eesti Energia ja Tallinna Sadama dividendidelt, mis tõstavad laekumise samuti tavapärasest kõrgemale.
Kõige hullemas seisus oli novembri lõpus aga eelarves ette nähtud riigivara müügitulu – ainult 27,2 protsenti aasta lõpuks oodatust. See näitab möödapanekut teises lisaeelarves, millega varamüüki oluliselt juurde lisati.
Rahaliselt suurimat tulu andvate maksude, käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumised vastavad ministeeriumi hinnangul eelarves ettenähtule, aga kõige suuremad defitsiidi andjad on tänavu just sotsiaalkindlustusfondid. Kogu valitsussektoris annavad suurima osa defitsiidist aga omavalitsused.
Novembri lõpus oli tänavune riigieelarve tervikuna defitsiidis, ent viiendat kuud järjest on eelarve olnud jooksvas ülejäägis.
RiigiEelarve täitub
Eelarvelaekumised 11 kuuga
(arvestades kärpeid)
• Füüsilise isiku tulumaks 90,4%
• Juriidilise isiku tulumaks 137,5%
• Sotsiaalmaks 88,5%
• Käibemaks 88,5%
• Alkoholiaktsiis 91,9%
• Tubakaaktsiis 95,8%
• Kütuseaktsiis 92,0%
Allikas: rahandusministeerium