Seitse riigikogu liiget algatas seadusemuudatuse, et Suur- ja Väike-Pakri võtta püsiasustusega saarte sekka, mis automaatselt tooks kaasa riigi ja omavalitsuse kohustuse tagada saartega regulaarne transpordiühendus.
Seitse riigikogulast tahab Pakri saari püsiasustusega saarte sekka
Seadusemuudatuse algatasid Mark Soosaar, Imre Sooäär, Tarmo Mänd, Kalev Kotkas, Aleksei Lotman, Tarmo Kõuts ja Kalle Laanet, mis tähendab, et eelnõu poolt on rahvasaadikuid kõikidest riigikogu fraktsioonidest.
Valitsusele eelmisel nädalal seisukohavõtuks saadetud seaduseelnõu seletuskirjas tõdetakse, et püsiasustusega väikesaarte seaduse eesmärk on ajaloolise inimasustuse taastamine Eesti väikesaartel ning tänu sellele on inimesed asunud elama aastakümneid tühjalt seisnud Kessulaiule, Kõinastule ja Osmussaarele ning suuremaks ja elujõulisemaks on muutunud kogukonnad Ruhnus, Manijal, Abrukal ja Kihnus.
«Asustus on taastunud ka Pakri saartel, kus elatakse aastaringselt juba kolmes talus,» märkisid riigikogulased. Esialgu on üles ehitatud talud Väike-Pakril, kuid vastavalt lõppjärgus olevale Pakri saarte üldplaneeringule on ette nähtud Suur-Pakril nelja ja Vaike-Pakril kolme küla väljaehitamine.
Saadikute hinnangul on üldplaneeringu realiseerimine realistlik, sest endistele omanikele on nende esivanemate maaomandid tagastatud ning planeeringuga on kõrvaldatud ka takistused Pakri saarte täielikuks taasasustamiseks.
Kui saared seadusesse sisse kirjutatakse, siis peab Pakri saartega olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega. Transpordiühenduse loomiseks vajalikku laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliini või lennuliini toetatakse riigieelarvest vastavalt ühistranspordiseadusele.
Samuti lasub riigil kohustus ühendustee osaks oleva sadama või sadamarajatise korrashoiu kulude katmine, varustamine elektrienergia ning ööpäevaringse avariisidega.