Liiklusõnnetuses osalenud on hädas politseist info saamisega

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avarii
Avarii Foto: Karli Saul/SCANPIX

Liiklusõnnetuses kannataja pooleks jäänud autojuhid on hädas politseist info kätte saamisega – üllatuslikult saavad nad teada, et politsei pole kohustatud ega teatagi neile menetluse lõppemisest ega edasta ka otsust.

Tallinnas avariisse sattunud naisel sai auto nii palju kannatada, et see kuulub mahakandmisele. Politsei võttis sõiduki aga liiklusõnnetuse menetluse ajaks asitõendina enda valdusse. Veidi enam kui kuu aja pärast püüdis naine politseist infot saada. Küll püüdis ta seda saada üldnumbrilt, menetleja telefonidelt ja e-posti-aadressidelt, kuid tulutult.

«Ametlikult pole mulle keegi teatanud, mis paragrahvi järgi menetlust üldse alustati, kaua see kesta võib või muud,» märkis naine. «Sain mitme pärimise ja helistamise peale lõpuks info, et politsei menetlus siiani kestab.»

Mõni kuu pärast vaikust püüdis naine uuesti infot saada, muuhulgas ka seda, millal võiks lõppeda ekspertiis ning politsei tagastada talle auto, mida oli vaja kindlustusega asjade korda ajamiseks. «Üldaadressile saadetud küsimusele saabus vastus, et menetlus käib ning et politseil on kohustus otsida nii süüstavaid kui süüst vabastavaid tõendeid. Punkt. Sisulist vastust ei olnud. See ei tohiks olla ju nii ületamatult raske lihtsalt inimesele vastata, et ärge infot küsige enne, kui näiteks poole aasta pärast,» imestas naine.

Teine näide. Tallinnas jooksid naise autole ette väljaspool ülekäigurada keelava fooritulega kaks noort, põrkasid vastu kapotti ja esiklaasi. Kohale tulnud politsei protokolli said kirja ka tunnistajate ütlused. Et kaskokindlustust sõidukil polnud ning liikluskindlustus teadupoolest jalakäijate õnnetuste puhul ei aita, jäi auto remont ootama politsei otsust. Kolm kuud ei kostnud politseist kippu ega kõppu, seejärel pöördus naine ise politseisse ja küsis antud juhtumi menetleja käest menetlusotsust või süüdlaste kontakte, et kahju välja nõuda. Põhjalikule kirjale, kus selgitatud pöördumise põhjus, saadud kahju ja välja toodud selged küsimused, saabus aga menetlejalt napisõnaline vastus, et liiklusõnnetus on tema poolt lõpetatud ja kahjude korvamise osas tuleb kas omavahel kokku leppida või seda tsiviilkorras kohtu kaudu taotleda.

Naine vahetas menetlejaga mitu kirja, et oma küsimustele sisuline vastus saada. Nii sai talle selgeks, et politsei ei annagi välja menetlusosaliste andmeid ega ole kohustatud kannatanule menetluse kohta infot andma, vaid selleks tuleb esitada politseile ametlik teabenõue. Esiteks üllatas naist see, et teda menetluse lõpust polnud teavitatud, teiseks see, et menetleja keeldus talle otsust edastamast, viidates vastavale seaduspügalale.

Eriti kummaline oli just see, et kui avalikult soovitatakse alati kokkuleppele jõuda kohtuväliselt ja mitte kulutada kohtute uksi, siis sedapuhku sai naisele selgeks, et politsei annab menetluse tulemuse ja osaliste kohta infot vaid kohtule, mitte aga kannatanule. «Aga kuidas ma siis kahjud välja nõuan, kui politsei ei anna kontaktandmeid ega osaliste nimesid välja?» imestas naine.

Kahju saaja pole menetlusosaline

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Elari Kasemets tõdes, et liiklusõnnetuste uurimisel tavapäraselt läbi viidavas väärteomenetluses ei ole tõepoolest kahju saaja menetlusosaline, erinevalt kriminaalmenetlusest. «See tähendab, et kahju kandjal on õigus saada infot menetluse alustamise kohta ning õigus küsida menetluse käigu ja lõpetamise kohta, ent seda siis juba teabenõude korras,» ütles Kasemets.

«Kahju kandjal on õigus kahjude hüvitamiseks pöörduda kohtu poole, sest väärteomenetluse käigus ei lahendata kahju hüvitamise küsimusi. Kohtusse võib pöörduda hoolimata menetluse faasist ning kohtul on võimalik asjassepuutuvad materjalid otse politsei käest välja küsida.»

«Tulenevalt seadustest ei ole aga politseil õigust anda edasi teiste isikuandmeid kolmandatele isikutele,» rõhutas Kasemets.

«Arusaadavalt ootab ka kahju saaja politseilt võimalikult palju informatsiooni, et saaks auto remonditööd lõpule viia. Menetluse eesmärk on aga selgitada konkreetse isiku süü ning see nõuab omajagu toiminguid. Samuti võivad liiklusõnnetuste menetlust pikendada see, kui menetluse läbiviimiseks on määratud ekspertiisid EKEI-st, kus omakorda on ekspertiisijärjekorrad väga pikad.»

Seega tõdes Kasemets, et neile, kes ei ole konkreetselt menetluse osalised, ongi vastused paraku üldsõnalised.

-

Väärteomenetluse seadustik:

§ 16. Menetlusosaline on menetlusalune isik ja tema kaitsja.

§ 75 lg 6 Väärteomenetluse lõpetamise määruse koopia võib saada menetlusosaline ja menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.

Kriminaalmenetluse seadustik

§ 38 lg 1  Kannatanul on õigus:

1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine;

2) esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi;

3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest;

4) esitada tõendeid;

5) esitada taotlusi ja kaebusi;

6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingute kohta avaldusi;

7) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega;

8) võtta osa kohtulikust arutamisest;

9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta;

10) anda nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks ning taotleda lähenemiskeelu kohaldamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles