Justiitsministeeriumi poolt koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist augustini 26292 kuritegu, mida on 4 protsenti vähem kui 2012. aastal sama ajaga. Endiselt on vähenenud varguste arv, kuid jätkuvalt on tõusutrendis kelmused ja kasvanud on ka röövimiste arv.
Röövimisi registreeriti kaheksa kuuga 9 protsenti ja kehalisi väärkohtlemisi 6 protsenti mullusest enam.
«Kehalise väärkohtlemise kuritegude registreerimise kasv põhineb sarnaselt 2012. aastale Harjumaa ja Tallinna kasvul, kus nende kuritegude registreerimine on kasvanud 12 protsenti. Kasv on jätkuvalt ilmselt olulisel määral seletatav politsei suhtumise muutusega seda laadi kuritegudele,» selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.
Kelmuste registreerimine kasvas kuises võrdluses 34 protsenti. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud.
Liikluskuritegude arv vähenes 4 protsendi võrra, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt.
Esimese kaheksa kuuga registreeriti 12 protsenti vähem vargusi kui eelmise aasta samal perioodil. Lisaks varguste arvu kahanemisele vähenes ka süüteo tulemusel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine (31 protsenti). Vähem pandi toime ka avaliku rahu vastaseid kuritegusid nagu avaliku korra raske rikkumine (19 protsenti) ja omavoliline sissetung (16 protsenti).
Liikluskuritegude arv vähenes 4 protsendi võrra, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt.
Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 42 juhtumit ehk 10 võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele.