Eestimaalased on ükskõiksed uue gripi vaktsiini vastu

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruth Kalda kinnitusel peavad perearstid ennast igal aastal täiendama.
Ruth Kalda kinnitusel peavad perearstid ennast igal aastal täiendama. Foto: Lauri Kulpsoo

Seagripivaktsiini esimesi doose oodati Eestis nagu valget laeva, nüüd aga otsivad perearstikeskused vaktsineerimishuvilisi tikutulega taga.



Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on ministeerium valmis suurendama riskirühma kuuluvate inimeste hulka, aga lõplik otsus tuleb pärast 6. jaanuaril kogunevat immunoprofülaktika komisjoni.

«Seal on koos teiste valdkondade spetsialistid,» selgitas Pevkur. «Siis saab teada, kas laiendada riskirühma ainult laste või ka näiteks täiskasvanud krooniliste haigete osas.»

Tootja kulul


Pevkuri kinnitusel peaks siis ka selguma, kas laiendada vaktsineerimist kõigile lastele kuni 15. või kuni 18. eluaastani.

Pevkuri sõnul plaanib ministeerium praegu kampaaniat, mis õhutab riskirühma kuulujaid end vaktsineerima. «Esialgse kava järgi tuleb kampaania raadiotes. Oleme sellest rääkinud ka vaktsiinitootjatega, sest neil on eraldi eelarved vaktsineerimiste propageerimiseks,» lisas minister.

32-aastane Jõgevamaa mees (nimi toimetusele teada) on astmaatik ja kuulub seega uue gripi H1N1 riskirühma, samuti saaks ennast vaktsineerida tema äsja sünnitanud abikaasa. Ometi loobub pere vaktsineerimisest. «Ma arvan, et see viirus ei ole nii hull, nagu räägitakse,» lausus mees. «Ma lihtsalt ei näe neil gripivaktsineerimistel mõtet, pigem kulub ära kerge läbipõdemine.»

Eile pärastlõunal ei olnud sotsiaalministeeriumil veel täpset ülevaadet, kui palju inimesi on praeguseks vaktsineerimas käinud. Küll aga kinnitas Pevkur, et sihtgrupist on perearsti juures käinud väga väike osa.

Pevkuri sõnul ei tule kindlasti kohustuslikku vaktsineerimist ja igaühel on õigus otsustada, kas end vaktsineerida. Ta lisas, et eelmise nädala haigestumised ülemiste hingamisteede haigustesse näitavad endiselt viiruste aeglast levikut.

Pevkuri sõnul on grippi haigestumise kõrgperiood tavaliselt jaanuari lõpus ja veebruaris. «Ekspertide jutu järgi võime seda teist lainet suure tõenäosusega ka oodata,» lausus ta.
Pärast vaktsiini süstimist vajab organism H1N1 viirustüve vastu immuunsuse tekkeks kaks-kolm nädalat.

Inimesed ei tule


Tallinna Nõmme perearstikeskuse 567 riskirühma kuuluvast kliendist oli eilseks vaktsineerimas käinud vaid seitse inimest hoolimata sellest, et sadakond inimest helistati ka läbi.

«Ehkki uute haigestunute hulk on oluliselt vähenenud, võib karta, et jaanuari lõpus ja veebruaris tuleb uue gripi teine laine,» lausus keskuse perearst Eero Merilind. «Kui on võimalik end mingi haiguse vastu kaitsta, siis soovitavad meedikud seda üldjuhul teha,» lisas ta.

Merilinnu hinnangul võiks vaktsineerida kõiki, kes seda soovivad. «Leidub inimesi, kes on meile helistanud ja soovi avaldanud, aga ei vasta riskigrupi tingimustele,» rääkis ta.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esimehe, Tartu perearsti Ruth Kalda jutu järgi on nelja tohtriga Ülikooli perearstikeskuses vaktsineeritud 53 riskirühma inimest. Lõviosa neist tuli kohale ise, ilma kutseta.

Kõrvalmõjud hirmutavad


«Meie riskirühma nimekirja järgi sai tellitud 400 vaktsiinidoosi,» rääkis Kalda. «Probleem ongi nende inimestega, kellele me ise oleme helistanud ja püüdnud kohale kutsuda. Neist 30 patsiendist lõviosa ütles ära.»

Kalda hinnangul võib kesise huvi põhjus olla see, et inimesi on meedia vahendusel hirmutatud vaktsiini võimalike kõrvalmõjudega. «Ei juleta vaktsineerida,» lausus ta.

«Mitmed arstid ja eksperdid on küll eksiarvamusi kummutanud, aga eelarvamused püsivad inimeste peas.» Kalda teada ei ole Ülikooli perearstikeskuses vaktsineeritud inimesed seni kõrvalmõjude üle kurtnud. Mõned vanemad inimesed õigustavad loobumist ka sellega, et nad ei käi väljas ega puutu nakkusekandjatega kokku.

Vaktsiini avamata purgi säilivusaeg on sõltuvalt tootjast aasta või kaks. Vaktsiinipurgikeses on kümme doosi ja kui see on juba avatud, tuleb süstid mõne tunni jooksul ära teha – Baxteri vaktsiin kolme tunni ja ClaxoSmithKline’i vaktsiin veidi pikema aja jooksul.

Eesti perearstid on juba pidanud ülejääke ka maha kandma. Ka Eero Merilind tunnistas, et vaktsiinidoose on raisku läinud. «Riik on teinud investeeringu, aga ühelt poolt on inimeste aktiivsus väike ja teisalt võib juhtuda, et vaktsiini eest makstud raha läheb hoopis kaotsi.»

Vaktsineerimine
Eesti on tellinud 250 000 doosi vaktsiini, kohale on jõudnud 148 000 doosi. Ülejäänud 100 000 doosi jõuavad kohale jaanuari lõpuks.
Praegu kuuluvad riskirühma:
•    lapseootel ja kuni kuus kuud tagasi sünnitanud naised,
•    lapsed vanuses 6–24 kuud,
•    tervishoiutöötajad, kes patsientidega kokku puutuvad,
•    arstipõhiõppe ja õepõhiõppe üliõpilased, kes ajutiselt asendavad ja abistavad tervishoiuteenuse osutajaid ning osalevad vaktsineerimisel,
•    piirivalve lennusalga ambulantslende tegevad töötajad,
•    hoolekandeasutuste töötajad ning koduõenduse töötajad,
•    raskeid kroonilisi või immuunpuudulikkusega kulgevaid haigusi põdevad lapsed ja täiskasvanud vanuses 2–64 aastat.
Allikas: sotsiaalministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles