Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

Juhtkiri: tarkade riik

Euroopa tasemel on meie lugemisoskus hea, kuid see pole kõik

Euroopa Komisjoni äsjane uuring näitas, et 15-aastastest Eesti noortest on üle ühe kümnendiku äärmiselt madala lugemisoskusega. Olgugi et selle näitajaga oleme Euroopa Liidus paremuselt kolmas – Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt 24,1 protsenti –, ei maksaks väga rõõmustada.


Madala lugemistasemega noorte osakaal on Eestist väiksem veel vaid Soomes
(4,8 protsenti) ja Iirimaal (12,1 protsenti). Eesti oma 13,6 protsendi ja «kolmanda kohaga» peaks ELi üldises rivistuses tegema heameelt, kuid pigem tasuks mõtiskleda noorte lugemisoskuse allakäigu üle.


Sest noorte lugemisoskus käib alla. See on käinud alla Euroopa Liidus tervikuna, see on käinud alla ka Eestis. Selle juhtkirja lugejal võib tekkida tunne, nagu muretseks Postimees üksnes oma võimalike tulevaste tellijate pärast, kuid on ju selge, et lugemisoskuse vähenemine avaldab negatiivset mõju ühiskonnale laiemalt.


Nentigem, et on tegureid, mille pärast ei saa noori väheses lugemises süüdistada. Raamatud on võrreldes Nõukogude ajaga läinud kallimaks, ja nendele on lisandunud arvutid, mis võtavad palju aega ja tähelepanu.


Lisaks asjaolu, et elame vabas maailmas – kui vanasti oli raamatu lugemine üks vähestest tegevustest üldse, siis praegu on see noorte ees avanevatest võimalustest vaid piisk meres.
Ent kahanev lugemistrend peaks tegema ikkagi murelikuks. Vähene lugemus tähendab ka seda, et noored ei oska end kirjalikult väljendada. Kui langustrend jätkub, siis ei ole mõtet paarikümne aasta pärast teha koolikirjandit praegusel kujul.

Koolikirjandile lisaks on muidugi suuremaid muresid. Igasugustel populistlikel poliitikutel on mitu korda lihtsam manipuleerida vähese lugemusega inimeste kui haritud valijatega. Demokraatia toimimise üheks põhialuseks on ikka see, et kodanikud saavad aru, mis on õige ja mis on vale. Kuid see äratundmine ei tule telereklaamidest, reividest, SMS-laenudest või Rate’ist. See tuleb tavaliselt vanematelt või raamatutest, kuhu on talletatud põlvkondade tarkus.


Küsigem nüüd, mida teha, et noored ikka ka raamatuid loeksid. Raamatud peaksid olema kindlasti noortele kättesaadavamad ja nende lugemine au sees. Ka õpetajaamet peaks olema rohkem au sees. See aga algab vanast asjast – rahast.


Kuid just demokraatia püsimise põhimõttest lähtudes peaks olema riigi huvides, et siin elaks võimalikult palju haritud kodanikke. Ja tegelikult on see ju meie kõigi huvides.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Päevakava
Viimased uudised
Tervis
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Maailm
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Kaarel Tarand

48

Kaarel Tarand

ajakirjanik

Ann Marksoo, 84

majandusgeograaf

Marika Eensalu, 67

laulja

Tõnn Sarv, 65

muusikapedagoog ja rahvaluuleteadlane

Horoskoop
Tartu Postimees
60 PLUSS
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,778 EUR
GBP
1,271 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,02 EUR
=
Kursid seisuga: 19.09.2014