Tagasi mobiilivaatesse

Arvamus

Juhtkiri: tarkade riik

Euroopa tasemel on meie lugemisoskus hea, kuid see pole kõik

Euroopa Komisjoni äsjane uuring näitas, et 15-aastastest Eesti noortest on üle ühe kümnendiku äärmiselt madala lugemisoskusega. Olgugi et selle näitajaga oleme Euroopa Liidus paremuselt kolmas – Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt 24,1 protsenti –, ei maksaks väga rõõmustada.


Madala lugemistasemega noorte osakaal on Eestist väiksem veel vaid Soomes
(4,8 protsenti) ja Iirimaal (12,1 protsenti). Eesti oma 13,6 protsendi ja «kolmanda kohaga» peaks ELi üldises rivistuses tegema heameelt, kuid pigem tasuks mõtiskleda noorte lugemisoskuse allakäigu üle.


Sest noorte lugemisoskus käib alla. See on käinud alla Euroopa Liidus tervikuna, see on käinud alla ka Eestis. Selle juhtkirja lugejal võib tekkida tunne, nagu muretseks Postimees üksnes oma võimalike tulevaste tellijate pärast, kuid on ju selge, et lugemisoskuse vähenemine avaldab negatiivset mõju ühiskonnale laiemalt.


Nentigem, et on tegureid, mille pärast ei saa noori väheses lugemises süüdistada. Raamatud on võrreldes Nõukogude ajaga läinud kallimaks, ja nendele on lisandunud arvutid, mis võtavad palju aega ja tähelepanu.


Lisaks asjaolu, et elame vabas maailmas – kui vanasti oli raamatu lugemine üks vähestest tegevustest üldse, siis praegu on see noorte ees avanevatest võimalustest vaid piisk meres.
Ent kahanev lugemistrend peaks tegema ikkagi murelikuks. Vähene lugemus tähendab ka seda, et noored ei oska end kirjalikult väljendada. Kui langustrend jätkub, siis ei ole mõtet paarikümne aasta pärast teha koolikirjandit praegusel kujul.

Koolikirjandile lisaks on muidugi suuremaid muresid. Igasugustel populistlikel poliitikutel on mitu korda lihtsam manipuleerida vähese lugemusega inimeste kui haritud valijatega. Demokraatia toimimise üheks põhialuseks on ikka see, et kodanikud saavad aru, mis on õige ja mis on vale. Kuid see äratundmine ei tule telereklaamidest, reividest, SMS-laenudest või Rate’ist. See tuleb tavaliselt vanematelt või raamatutest, kuhu on talletatud põlvkondade tarkus.


Küsigem nüüd, mida teha, et noored ikka ka raamatuid loeksid. Raamatud peaksid olema kindlasti noortele kättesaadavamad ja nende lugemine au sees. Ka õpetajaamet peaks olema rohkem au sees. See aga algab vanast asjast – rahast.


Kuid just demokraatia püsimise põhimõttest lähtudes peaks olema riigi huvides, et siin elaks võimalikult palju haritud kodanikke. Ja tegelikult on see ju meie kõigi huvides.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadlugemisoskus
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
Otseülekanne Shanghaist
alpide lennutragöödia võis põhjustada piloot
«Laula mu laulu»
Tänane jalgpalli kohtumine Šveitsiga
iluuisutamine
Reporter.ee videod
Gallup

Kas oled märganud Tallinna liiklusolukorra paranemist viimastel aastatel?

Küsitluses on osalenud 3895 inimest
kirev gloobus
lennukatastroof alpides
arvamusplats
Elu24 uudised
Päevakava
Homme00:01
26MärtsDokumentaalfilm «PMR» Postimees Kinos>
Varsti09:00
27MärtsPostimees teeb otseülekande töörändekonverentsilt (2)>
Homme04:30
28MärtsIluuisutamise MMi otsepilt: naiste vabakava (1)>
Homme11:45
28MärtsIluuisutamise MMi otsepilt: meeste vabakava (1)>
Ülehomme08:00
29MärtsIluuisutamise MMi otsepilt: lõpugala (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Aimar Altosaar

56

Aimar Altosaar

endine riigikogu liige

Viive Ernesaks, 84

pianist

Ain Kallis, 73

meteoroloog

Boris Lehtlaan, 69

laulja

Kalju Orro, 63

näitleja ja lavastaja

Sirje Eesmaa, 63

teleajakirjanik

Mart Opmann, 59

majandustegelane ja poliitik

Mehis Viru, 52

sporditeadlane

Katrin Viirpalu, 47

ajakirjanik

Pavel Ivanov, 46

ajakirjanik ja suhtekorraldaja

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja pildistaja11 galeriist