Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Arvamus

Juhtkiri: tarkade riik

Euroopa tasemel on meie lugemisoskus hea, kuid see pole kõik

Euroopa Komisjoni äsjane uuring näitas, et 15-aastastest Eesti noortest on üle ühe kümnendiku äärmiselt madala lugemisoskusega. Olgugi et selle näitajaga oleme Euroopa Liidus paremuselt kolmas – Euroopa Liidus on see näitaja keskmiselt 24,1 protsenti –, ei maksaks väga rõõmustada.


Madala lugemistasemega noorte osakaal on Eestist väiksem veel vaid Soomes
(4,8 protsenti) ja Iirimaal (12,1 protsenti). Eesti oma 13,6 protsendi ja «kolmanda kohaga» peaks ELi üldises rivistuses tegema heameelt, kuid pigem tasuks mõtiskleda noorte lugemisoskuse allakäigu üle.


Sest noorte lugemisoskus käib alla. See on käinud alla Euroopa Liidus tervikuna, see on käinud alla ka Eestis. Selle juhtkirja lugejal võib tekkida tunne, nagu muretseks Postimees üksnes oma võimalike tulevaste tellijate pärast, kuid on ju selge, et lugemisoskuse vähenemine avaldab negatiivset mõju ühiskonnale laiemalt.


Nentigem, et on tegureid, mille pärast ei saa noori väheses lugemises süüdistada. Raamatud on võrreldes Nõukogude ajaga läinud kallimaks, ja nendele on lisandunud arvutid, mis võtavad palju aega ja tähelepanu.


Lisaks asjaolu, et elame vabas maailmas – kui vanasti oli raamatu lugemine üks vähestest tegevustest üldse, siis praegu on see noorte ees avanevatest võimalustest vaid piisk meres.
Ent kahanev lugemistrend peaks tegema ikkagi murelikuks. Vähene lugemus tähendab ka seda, et noored ei oska end kirjalikult väljendada. Kui langustrend jätkub, siis ei ole mõtet paarikümne aasta pärast teha koolikirjandit praegusel kujul.

Koolikirjandile lisaks on muidugi suuremaid muresid. Igasugustel populistlikel poliitikutel on mitu korda lihtsam manipuleerida vähese lugemusega inimeste kui haritud valijatega. Demokraatia toimimise üheks põhialuseks on ikka see, et kodanikud saavad aru, mis on õige ja mis on vale. Kuid see äratundmine ei tule telereklaamidest, reividest, SMS-laenudest või Rate’ist. See tuleb tavaliselt vanematelt või raamatutest, kuhu on talletatud põlvkondade tarkus.


Küsigem nüüd, mida teha, et noored ikka ka raamatuid loeksid. Raamatud peaksid olema kindlasti noortele kättesaadavamad ja nende lugemine au sees. Ka õpetajaamet peaks olema rohkem au sees. See aga algab vanast asjast – rahast.


Kuid just demokraatia püsimise põhimõttest lähtudes peaks olema riigi huvides, et siin elaks võimalikult palju haritud kodanikke. Ja tegelikult on see ju meie kõigi huvides.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:lugemisoskus
Samal teemal
galeriid
Sponsoreeritud artiklid
riigikogu on valitud
firmaautode jandiga on ühel pool
REPORTER.EE VIDEOD
milano moenädal
riigikogu valimised
Valimistulemused on selgunud
    venemaa mälestab boriss nemtsovi
    RIIGIKOGU VALIMISED
    Päevakava
    Homme10:00
    3Postimees teeb otseülekande mitmekesise töökeskkonna konverentsist (1)>
    Viimased uudised
    Aega valimiste lõpuni
    TervisKõik
    Majandus24Kõik
    SportKõik
    PoliitikaKõik
    TallinnCityKõik
    NaineKõik
    48h populaarsemad teemad
    MaailmKõik
    TarbijaKõik
    ArvamusKõik
    VIIMASED GALERIID
    Ajakiri HelloKõik
    Postimees +Kõik
    SOOV.EE
    JuhtimineKõik
    Sünnipäevad

    Palju õnne!

    Raul Meel, 74

    graafik ja maalikunstnik

    Riho Baumann, 63

    diskotaat

    Meelis Punder, 59

    laulja

    Riho Rahuoja, 58

    riigiametnik

    Clyde Kull, 56

    diplomaat

    Triin Soomets, 46

    luuletaja

    Horoskoop
    Tartu PostimeesKõik
    60 PLUSSKõik
    Pärnu
    Viljandi
    Rakvere
    Paide
    VALGA
    Top lood
    Top kommentaarid
    Arhiiv
    Pilt.postimees.ee viimati lisatud
    kasutaja viik galeriist
    Valuutakursid
    USD
    0,891 EUR
    GBP
    1,371 EUR
    SEK
    0,107 EUR
    RUB
    0,014 EUR
    =
    Kursid seisuga: 02.03.2015
    Postimehe google+ leht