Lugemisoskus on kinni mõtlemises. Põhjuseid, miks laste lugemisoskus mitte ei parane, vaid käib alla, on üsna mitu.
Ülo Vooglaid: totalitarismiaegsest õpetamissüsteemist tuleb loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene on televiisor, mis ei eelda lapselt iseseisvat aktiivsust, vaid kõik tuleb sealt sorinal. Teine põhjus on, et reproduktiivne õpe, mis koolis domineerib, ei soodusta kahjuks iseseisvat mõtlemist.
Loova ja iseseisva mõtlemise nõudmisi ja harjutusi on suhteliselt vähe. See Vene ajal totalitaarse ühiskonna jaoks loodud paradigma, mis kahjuks kehtib Eestis edasi, on vaja asendada nüüdisaegsega, kus on iseseisva mõtlemise, loovuse, huvi ja isiksuse vabaduse dominandid.
Kolmandaks põhjuseks nimetan ma alushariduse nõrkust. Lapsi sunnitakse igasuguste vahenditega saavutama kuuenda eluaasta lõpuks taset sisseastumiskatseteks kooli.
Sunnitakse, et nad loeksid sorinal, sest see on eelduseks, et nad üldse kuhugi vastu võetakse.
Kuueaastasel lapsel domineerib arengumehhanismis graafiline eneseväljendamine, emotsionaalsus. Kui see asendada ratsionaalse tegevusega nagu arvutamine, kirjutamine, lugemine, siis tekib emotsionaalse arengu osas defitsiit ja see lööb välja kuskil järgmises arengufaasis. Siis muutuvad lapsed hoolimatuks, natuke agressiivseks. See emotsionaalse arengu peetus tekitab üldise arengupeetuse mõne aja pärast.
Viimase põhjusena nimetan seda, et hindamine koolis eeldab teadmist, aga inimesel on vaja teadmise, oskamise ja arusaamise ühtsust. Sealt ka arusaamise defitsiit ja mitteväärtustamine. Õnneks on paljudel lastel kodus asjatundlikud vanemad, kes kompenseerivad neid puudusi, arutades lapsega asju.
Lapsega on vaja tegelda ja luua tema arenguks vajalikke eeldusi.