Kõige suurem oli detsembris usaldus päästameti ja piirivalve vastu, kuid kõige vähem usaldavad inimesed jätkuvalt erakondi ja parlamenti, selgub Turu-uuringute ASi korraldatud küsitlusest.
Inimesed usaldavad kõige rohkem päästeametit ja piirivalvet
30. detsember 2009, 19:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembris pidas päästeametit usaldusväärseks 95 protsenti vastanutest (oktoobris 94), piirivalvet 90 (86), politseid 82 (82), kaitseväge 80 (81), maksu- ja tolliametit 79 (77), rahvusringhäälingut 74 (76), Eesti Panka 72 (70), õiguskantslerit 68 (67), Kaitseliitu 67 (67), presidenti 67 (66), kohalikke omavalitsusi 66 (63), Euroopa Liitu 66 (68) ja riigikontrolli 63 (62) protsenti vastanutest.
Kirikut usaldas 61 protsenti (oktoobris 60), kohtuid 61 (59), NATOt 58 (58), trükiajakirjandust 54 (53), Eesti eraringhäälingut 54 (60), ametiühinguid 50 (47), peaministrit 40 (41), valitsust 40 (43), riigikogu 37 (41) ja erakondi 24 (24) protsenti vastanuist.
Võrreldes oktoobriga suurenesid novembris peaministri (48 protsenti), valitsuse (49) ja riigikogu (47) usaldusreitingud, kuid detsembris on usaldus nende vastu taas langenud oktoobri ja riigikogu puhul veidi madalamalegi langenud.
Turu-uuringute AS märkis, et hinnangute langust mõjutab riigiteenistujate palgasüsteemi muutmine, kus enim tähelepanu pälvis riigikogu liikmete töötasu muutmine sõltumatuks keskmisest palgast. Samas võib poliitiliste institutsioonide usaldusreitingute kahanemine olla seotud ka tuleva aasta riigieelarve vastuvõtmisega, mis muuhulgas näeb ette mitmeid ebapopulaarseid samme, nagu elektri- ja kütuseaktsiisi tõstmist.
Võrreldes kolmanda kvartaliga on neljandas kvartalis pärast valimisi suurenenud nelja protsendi võrra kohalike omavalitsuste usaldusreiting, kuid sama palju kahanenud usaldus Eesti Panga ja Euroopa Liidu vastu.
Euroopa Liidu usaldusreiting on läbi uuringukuude olnud võrreldes teiste institutsioonidega kõige muutlikum, kõikudes umbes kümne protsendipunkti piirides. Usalduse kahanemine Eesti Panga vastu võib muuhulgas olla tingitud detsembris päevakorda tõusnud riigiteenistujate palgaküsimusest.
Turu-uuringute AS küsitles tuhandet 15-74-aastast Eesti elanikku.