Tallinnas tegutseva MTÜ Loomade Hoiupaik juhataja Rein Nuudi sõnul pole varjupaiga töökoormus masu-aasta jooksul kasvanud. «Kõigel on omad piirid ja ka meie ei saa end lõhki paisutada,» rääkis ta.
Loomade varjupaikade töökoormus pole kasvanud
31. detsember 2009, 17:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loomade sisse võtmine kasvab sügiseti ja jaanuari alguses, kui on paugutamise periood,» lisas Nuudi. Sel aastal on enim kinni püütud kodutuid kasse. Nuudi sõnul võib selle põhjuseks olla osalt efektiivsem töö, kuid ka see, et inimesed on hakanud keldrikorruseid sulgema, mistõttu on tahetud vabaneda hulkuvatest kassidest.
Nuudi hinnangul pole varjupaigast loomade tahtjate hulk kasvanud ega kahanenud, vaid käib tavapäraste lainetega. «Kui reklaami teeme rohkem, siis on ka külastajaid rohkem. Kui tulevad ilusad kevad- või suvekuud, siis see tahtmine kaob ära,» rääkis Nuudi.
Parim võimalus kodu leida olevat koertel. «Väiksemad lähevad paremini peale, aga põhimõtteliselt kõik lähevad kaubaks,» seletas Nuudi. Ta lisas, et enne peremehevahetust vesteldakse inimestega, et selgitada, mis tingimustes loom hakkab elama. Seejärel pakutakse võimalust koeraga paar-kolm korda jalutamas käia ja tutvuda.
Ka MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu juhi Helen Kuleša sõnul pole saarel varjupaiga töökoormus kasvanud, kuna vähenenud on rahalised võimalused ja koos sellega ka nö võimsus. Tänavu käis varjupaigast läbi seitsekümmend looma ehk mõnevõrra vähem kui mullu, mil see arv oli 84.
«Kui suvel polnud viga, siis selle aasta teisel poolel oli loomade võtmine varjupaigast väga kehva,» märkis Kuleša. «Mõned kassid on meil olnud peaaegu terve aasta.» Kuleša sõnul annetavad inimesed raha asemel rohkem toitu ja liiva.