Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval 3. jaanuaril heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid ning lipu võivad heisata ka kõik teised.
Pühapäeval heisatakse Eesti lipud
1. jaanuar 2010, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval kell 10.30 mälestatakse Vabadussõja võidusamba jalamil minutise leinaseisakuga 90 aastat tagasi lõppenud Vabadussõjas hukkunud Eesti sõdureid.
Relvarahu sõlmimise mälestustseremoonial osalevad riigikogu esinaine Ene Ergma, kaitseminister Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, EELK peapiiskop Andres Põder ning vabadusvõitlejate esindajad.
28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vägede ja Landeswehrist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu.
402 päeva kestnud sõda lõppes 3. jaanuaril 1920. a kell 10:30 Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas 6275 isikut, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Eesti lipu heiskamisel koos mõne muu lipuga peavad lipud olema võrdse laiusega ja heisatud eraldi seisvatesse võrdse pikkusega lipuvarrastesse või -mastidesse ning asuma ühel kõrgusel.
Koos heisates peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. Auväärsem koht tähendab, et lipurivi tagant vaadatuna asetseb Eesti lipp, võrreldes teste lippudega, paremal.
Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul. Kui lippu ei langetata, tuleb hoolitseda, et see oleks valgustatud pimedal ajal.