Toppavast haridusreformist eraldatud uute õppekavade seletuskirjades pole piisavalt lahti kirjutatud nende elluviimiseks vajalikud kulutused ja katteallikad, leidsid nii rahandusministeeriumi kui linnade ja valdade esindajad.
Kriitika: uutes õppekavades napib rahaallikaid
4. jaanuar 2010, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nõustuda ei saa puuduliku seletuskirjaga, milles puudub analüüs määruse rakendamiseks vajalikest kulutustest ja nende katteallikatest, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste osas,» seisab Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektori Ott Kasuri ministeeriumile saadetud kirjas.
Tema sõnul jääb nii põhikooli kui gümnaasiumi õppekava eelnõust mulje, et see toob kaasa lisakulutusi, näiteks õpikutele, muule õppematerjalile ja õpetajate täiendkoolitusele.
Kasuriga sama meelt oli ka tema ametivend Jüri Võigemast linnade liidust.
«Eelnõu /.../ toob kindlasti kaasa täiendavaid rahalisi kohustusi koolipidajale, see on kohalikule omavalitsusele. Kui suureks kujunevad uue õppekava rakendamisega seotud kulutused nii kohalikele omavalitsustele kui ka riigile?» küsis ta.
Samale probleemile viitas mõlema õppekava eelnõu puhul veel kolmaski kooskõlastusringil sõna võtnud ametkond - rahandusministeerium.
Minister Jürgen Ligi sõnul peab valitsuse määruse eelnõu seletuskirjas olema teave määruse rakendamiseks vajalike kulutuste ja nende katteallikate kohta. «Palume eelnõu seletuskirja täiendada nimetatud informatsiooniga nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse üksuste osas,» lisas Ligi.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees.ee'le, et eeltoodud kriitika võetakse enne eelnõu valitsusse saatmist arvesse ning uus seletuskiri annab vastuse ka rahastamisküsimustele.
Tema väitel lisandub õpetajate täiendkoolituse tavapärastele riigieelarvest ettenähtud summadele euroliidu tõukefondide raha, õppevahendite- ja õppekirjanduse summad suurenevad aga viie aasta jooksul tänavusega võrreldes viiendiku võrra.
Ladva sõnul eeldab parima võimaliku hariduse pakkumine, et koolipidajad arendavad füüsilist õpikeskkonda.
«Kuid see vajadus ei ole seotud käesoleva konkreetse õppekava rakendamisega, kuna investeeringud õpikeskkonda oleksid vajalikud ka kehtiva õppekava jätkuval rakendamisel.»
Haridusminister Tõnis Lukas eraldas detsembri alguses haridusreformist riiklikud õppekavad kui kõige kiireloomulisema tüki ning plaanib need riigikogust mööda minnes vastu võtta.
Lukas on lubanud esitada õppekavade määruste eelnõud valitsusele arutada juba sel kuul, riigikogu kultuurikomisjoni juhtiv Peeter Kreitzberg on aga soovinud kavad siiski riigikogus arutlusele võtta.
2011./2012. õppeaastal peaks uutele õppekavadele üle minema põhikooli 1., 4. ja 7. klassid. Õppekava terviklik rakendustähtaeg on seatud 2013./2014. õppeaastaks.