Palestiina terroristid nõuavad Iisraeli sõduri eest internetivõrgutajat

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amneh Muna
Amneh Muna Foto: Wikipedia

Juba neljandat aastat Gilad Shaliti vangistuses hoidva palestiina terroriorganisatsioon Hamas tahaks saada röövitud Iisraeli sõduri eest vahetuskaubaks Amneh Muna nimelist ajakirjanikku, kirjutab ajakiri The Time.

Iisraelis eluks ajaks vangi mõistetud Munast on saanud palestiina vangide sümbol ja aktiivne eestvõitleja. Paljude juutide jaoks on selle naise sooritatud kuritegu aga nii võigas, et nad ei taha tema vabastamist isegi 19-aastaselt röövitud kapral Shaliti eest.

Üheksa aasta eest võrgutas toona 24-aastane Muna interneti jututoas 16-aastase Iisraeli koolipoisi Ofir Rahumi. Ta valetas Ashkeloni linnast pärinevale noorukile, et tema nimi on Sali ja et ta on just Marokost Iisraeli kolinud juut. Võrgusuhe omandas kiiresti seksuaalse iseloomu ning nooruk oli võlutud sellest, et vanem naine võib temast nii vaimustunud olla.

Mõned nädalad hiljem veenis ta Rahumi koolist poppi tegema ja endaga Jeruusalemma tulema. Rahum ei rääkinud oma plaanidest vanematele, küll aga ütles sõpradele, et läheb kohtuma internetist leitud sõbratariga.

«Ta oli tema suhtes väga innukas, sest ta oli temast vanem,» meenutas Time'ile Rahumi sõber Shlomi Abergil. «Ma arvan, et see teda võluski – naise vanus. Me ei osanud ette kujutada, et juhtub midagi sellist.»

Muna ja Rahum kohtusid Jeruusalemmas 2001. aasta jaanuaris. Sealt võeti koos takso ja Muna lasi sohvril sõita edasi Ramallah' linna. Rahum tõenäoliselt ei teadnud, et sattus palestiinlaste aladele.

Naise enda jutu järgi kavatses ta poisi seal pantvangi võtta. Plaani rikkus aga Muna vandenõukaaslane Hassan al-Qadi, kes lasi Rahumi kohapeal maha.

Poisi surnukeha leiti Ramallah' eeslinnast. Iisraeli luure leidis Muna jälgi jututoa kasutajanime järgi otsides ühest Ramallah' internetikohvikust. Sealt edasi viisid sündmused naise vahistamiseni tolle vanematekodus mõned päevad pärast mõrva.

Kohtus väitis Muna advokaat, et kaitsealune ei kavatsenud poissi tappa. Samas teatas naine ise kohtu ees ajakirjanikele: «Ma olen enda üle uhke.» 2001. aasta novembris mõistis Iisraeli sõjaväekohus ta eluks ajaks vangi. Al-Qadi oli saanud surma juba sama aasta aprillis toimunud pommiplahvatuses, siiani on selgusetu, kas selle korraldasid Iisraeli salateenistused või lendas õhku terroristi enda lõhkekeha.

Vanglas on Munast saanud palestiina äärmuslaste kangelanna. Iisraeli võimudele ja kaasvangidele aga nuhtlus. 2004. aastal algatas ta kaks vanglarahutust ning 2006. aastal viidi varemgi kaasvange terroriseerinud naine teise kinnipeetava peksmise eest üle teise vanglasse.

«Iisraeli on tema vahetamisele vastu seisnud rohkem kui kolm aastat,» märkis Bar-Ilani ülikooli politoloogiaprofessor Gerald Steinberg Time'ile. «Suurem osa juutidest peab seda kokkulepet vastikuks, kuid aktsepteerib seda vajamineva hinnana röövitud Iisraeli sõduri eest.»

2006. aastal röövitud Shalitil on mitu kodakondust. Enne Hamasi kätte sattumist oli ta nii Iisraeli kui isa päritolumaa Prantsusmaa kodanik, hiljem on ta saanud veel Itaalia kodakondsuse. Praeguseks on ta terroristide käes vangistatuna pidanud tähistama juba nelja sünnipäeva ning saanud takkaselja nelja linna – Pariisi, Rooma, Miami ja New Orleansi aukodanikuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles