Tähelepanu- ja käitumishäiretega on erinevate hinnangute kohaselt hädas kuni 15 protsenti Eesti algkooliealistest lastest, allergia all kannatab iga neljas laps. Kuigi oleks palju öelda, et kõigil juhtudel on süüdi üksnes ilusate nimede taga – näiteks päikeseloojangukollane ja võlupunane – peituvad sünteetilised toiduvärvid, on neil oma osa ometi.

Seetõttu saab europarlamendi otsust varustada sünteetilisi toiduvärve sisaldavad tooted hoiatussildiga üksnes tervitada. Kuid pikemas plaanis peaks võtma suunaks kõigi toiduainetööstuses kasutatavate värvide asendamise looduslikega. Et aga lõpuks selle otsuseni jõutaks, on oma osa mängida nii seadustel kui ka ostjatel.

Põhjused, miks seda seni tehtud ei ole, kuigi looduslikud alternatiivid on olemas, on selgelt majanduslikud. Keemiliste ühenditega võrreldes on looduslike tootmine kallim; sünteetilised on looduslikega võrreldes pilkupüüdvamad ning kutsuvad seega ostma; värv püsib kauem ja kirkamana. Teisisõnu – põhjus, miks sünteetilisi värve hoolimata nende kahjulikust mõjust ikka veel kasutatakse, on soov odavalt toota ja kauba väljanägemine ostjale võimalikult atraktiivseks teha.

Kuigi paljud riigid – teiste seas Norra, Austria, Jaapan, Austraalia, Rootsi, Soome, Belgia, USA – on rea sünteetilisi värve keelustanud, müüakse nendega võõbatud kaupa Eestis endiselt ja hoiatussiltegi saab oodata alles ületuleval aastal. Kuid seda, et mürgised kommid-nätsud-limonaadid poodidest kaoksid, on ka ostjatel võimalus mõjutada.

Paljudes teistes Euroopa riikides, näiteks Suurbritannias ja Taanis, on tarbijate surve tootjatele tuntav – teadlikumad ostjad on ohtlikke värvaineid sisaldavast kaubast loobunud.

See aga sunnib tootjaid alternatiivseid lahendusi otsima. Näiteks üle 20 tootja Inglismaal ja üle 40 tootja ning maaletooja Taanis on hiljuti teada andnud oma kavatsusest lõpetada sünteetilist värvainet sisaldava kauba tootmine ja tellimine.

Muidugi on ka hoiatussildiga märgistamisest kasu, kuid ometi on see vaid ajutine lahendus. Erinevate haigusnähtude ja tõbede nimekiri, mida sünteetilised värvained põhjustavad, on pikk ja sisaldab lisaks hüperaktiivsusele ja allergiale näiteks ka astmat, nahapõletikku, seedehäireid ja oksendamist. Need värvained on aga toodetes, mis mõeldud lastele, kes on mürgistele ainetele kõige vastuvõtlikumad.


Uuringu käigus leiti Tartu poodidest üle saja toote, mis kahjulikke värvaineid sisaldasid. Praeguseks on mitmed Eesti tootjad andnud lubaduse vahetada maiustuste mürgised koostisosad vähem kahjulike vastu. Jääb loota, et nad oma lubadust ka peavad.