Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ja ministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand olid tutvumisvisiidil Genfis asuvas Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERN, kus eelmisel aastal leiti maailmale massi andev elementaarosake Higgsi boson.
Visiidi käigus tutvuti teadusprojektidega, milles osalevad ka Eesti teadlased ning arutati koostöö edasist süvendamist.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on raske ülehinnata CERNi olulisust. «Meie teadlastele annab koostöö CERNiga eripärase ja olulise võimaluse olla füüsikateaduse üleilmses tipus, mis vajab tipptehnoloogilisi ja väga kalleid lahendusi,» selgitas minister Aaviksoo. Ta lisas, et koostöö saaks süveneda ja laieneda ka inseneri- ja tehnikateaduste valdkonda, kus CERN on samuti juhtiv keskus maailmas.
Eesti koostööleping CERNiga sõlmiti aastal 1996 ning seda on uuendatud iga viie aasta järel. Koostööd on koordineerinud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Koostöölepingu riigieelarveline rahastamine algas 2004. aastal ning on 96 tuhandelt eurolt (1,5 miljonit krooni) kasvanud 319 558 euroni alates aastast 2011.
Koos eelarve kasvuga on kasvanud ka koostöö maht ja tulemuslikkus, praegu osaletakse kaheksas koostööprojektis. Lisaks regulaarsele osalusele eksperimentides ja arendustöös on osalejate ring laienenud kraadiõppe, suveüliõpilaste ja gümnaasiumiõpilaste koolituste arvel, meie teadlaste edusamme ja CERNi arengut on laialt kajastatud meedias. Seoses osalemisega mahukates eksperimentides on viimasel paaril aastal hüppeliselt kasvanud Eesti teadlaste publikatsioonide maht.
Euroopa Tuumauuringute Keskus CERN on rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on Euroopa maad. USA, Jaapan, Venemaa, Brasiilia osalevad CERNis lepingute alusel. Viimastel aastatel on CERNiga liitunud või liitumas Rumeenia, Serbia, Sloveenia, Iisrael, Küpros ja Türgi. Liitujate peamine huvi on ligipääs tehnoloogiaprojektidele.