Uuring: jalgratturid peavad suurimaks ohuks madalat liikluskultuuri
22. september 2013, 14:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äsja valminud TNS Emori uuringust «Jalgratturite rahulolu sõidutingimustega Eesti teedel 2013» selgub, et suurimaks ohuks jalgrattaga sõitjatele Eesti teedel peetakse üldist madalat liikluskultuuri: seda arvas 58 protsenti kõigist küsitletutest.
Samas peavad jalgratturid oluliseks turvalisuse parandajaks ohutusvarustuse – kiivrite, helkurite ja helkurvestide – kandmist.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna sõnul peab jalgrattur end ise võimalikult nähtavaks tegema. «Kui me jätame kõrvale tee-ehitusliku poole, kus meil on veel palju arenguruumi, siis turvalisuse seisukohast on väga oluline, et jalgratturit märgataks. Jalgrattur peab selleks kasutama nii ette nähtud valgusteid, helkureid kui ka soovitavalt helkurvesti. Ka täiskasvanud võiksid rohkem kasutada ratturikiivrit,» rõhutas Lugna.
«Tänase autovaba päeva puhul tuleks aga rõhutada, et mida rohkem on meie tänavapildis jalgrattureid, seda rohkem on autojuht sunnitud nendega arvestama. Seeläbi muutub meie liikluspilt distsiplineeritumaks.»
Lugna lisas, et ka jalgratturid peaksid paremini liiklusreegleid järgima ja rohkem autojuhtidega arvestama.
Maanteeameti tellitud uuringust selgus ka, et maal jalgrattaga liiklejad hindavad üldiselt rattasõidu tingimusi riigimaanteedel ja nende koosseisu kuuluvatel jalg- ja jalgrattateedel heaks – 61% vastanutest on sõidutingimustega pigem rahul või väga rahul. Linnas rattaga sõitvatest inimestest on linnade rattasõidu tingimustega üldiselt rahul 60%.
Maanteeameti töötajad tähistasid autovaba päeva neljapäeval ja reedel. Jalgratta või ühistranspordiga tööletulemise aktsioonis osalenute seas läbi viidud kiirküsitluse kohaselt peeti kogemust huvitavaks. Üle poole vastanuist aga tunnistas, et tööle jõudmiseks kulus märgatavalt rohkem aega kui tavaliselt.
Autovaba päeva üks eesmärke on vähemalt üheks päevaks julgustada autojuhte oma auto hülgama ning sõitma jalgrattaga, kasutama ühistranspordi või käima jalgsi. Esimene autovaba päev peeti 1973. aastal naftakriisi päevil, kuid regulaarselt tähistatakse seda 1994. aastast.