Eelnõu seab omavalitsustele vabatahtlikuks ühinemiseks tähtaja

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõmbekeskused pakkus välja ka Harju maavalitsus.
Tõmbekeskused pakkus välja ka Harju maavalitsus. Foto: Siseministeerium

Regionaalminister Siim Kiisler saatis osapooltele kooskõlastamiseks omavalitsuskorralduse reformi seaduse, mis annab omavalitsustele vabatahtlikuks ühinemiseks aega veidi alla aasta, pärast seda võtab ohjad enda kätte valitsus.

Kui vallad ja linnad ei ole volikogude algatusel tehtud ühinemisotsust saatnud maavanemale hiljemalt 2014. aasta 30. juuniks, läheb ühinemise üle otsustamine valitsuse kätte. Valitsus algatab vaid kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 30. augustiks oma korraldusega ühinemise nende omavalitsuste kohta, mis ei vasta eelnõus sätestatud uute üksuste kriteeriumidele.

Valdade ja linnade ühinemise määrus võetakse vastu hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril, muudatused jõustuvad 2017. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval.

Kohalike omavalitsuste töötajad lähevad ühinemisel üle moodustuvas üksuse alluvusse. Kui ühinemisel aga mõned ametike teenistuskohad kaotatakse, pakutakse töötajale uues struktuuris muud tema kvalifikatsioonile sobivat teenistuskohta vähemalt kaheks ühinemisjärgseks kalendriaastaks. See puudutab näiteks ka ühinenud omavalitsuse vallavanemaid ja linnapäid.

Vastavalt eelnõu tingimustele peab valdade ja linnade ühinemise tulemusena moodustuma uus üksus, mis koosneb vähemalt ühest tõmbekeskusest, sellega funktsionaalselt seotud asulatest ja nende tagamaal asuvatest paikkondadest ning kus elab vähemalt 5000 elanikku.

Eelnõu näeb ette ka eelneva rahvaküsitluse, kuid selles küsitakse, millise valla piiriga külgneva tõmbekeskusega nad soovivad ühineda, mitte seda kas nad üldse soovivad kellegagi ühineda.

Kui omavalitsused ise ühinemise on algatanud, makstakse neile riigieelarvest toetust kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse alusel. Kui aga ühinemise peab otsustama valitsus, kaetakse vaid ühinemisega kaasnevad otsesed kulud.

Kas eelnõu ka valitsuse heakskiidu saab, ei ole veel selge, sest peaminister Andrus Ansip (Reformierakond) on korduvalt avalikkuses kinnitanud, et omavalitsuste sundliitmist ei tule. Peaministri büroo juht Liina Kersna ütles  Postimehele, et valitsus ei ole seda eelnõud arutanud ning peaminister saab kommentaare jagada alles siis, kui teema valitsusse jõuab.

Siim Kiisler oli siiski optimistlik. «Reformierakond on alati pidanud tähtsaks vabatahtlikkuse printsiipi ja selles reformiettepanekus on see vabatahtlikkuse printsiip ikka väga tugev. Aga kui me tahame, et inimestele oleks ühelt poolt tagatud teenused ja teisalt täidaks omavalitsus oma teist olemuslikku rolli – olla tasakaalustajaks tugevale keskvõimule -, tuleb protsessile anda ka ajaline raamistik. Sellist lahendust toetab täna juba üle poole elanikkonnast ja ma usun, et ka koalitsioonipartner mõtleb kaasa,» lausus Kiisler.

«Kõik erakonnad olid viimati ühinemisstimulaatorite tugevdamise poolt. Minu algatatud omavalitsusreform jätkab sama suunda, kuid ma olen veendunud, et riigikogu peaks ette andma ka tähtaja, milleks need ühinemised teoks saavad. 2017. oktoobris ehk nelja aasta pärast on selleks mõistlik aeg,» arvas minister.

Tõmbekeskus on asula, mis on piirkonna elanike jaoks kuni 30 minuti autosõidu kaugusel peamine sihtkoht, kuhu inimesed liiguvad igapäevase ja perioodilise teenuse tarbimiseks ning töö ja hariduse tõttu, seaduseelnõus on ka loetelu kõigist tõmbekeskustest. Uus kohaliku omavalitsuse üksus peab koosnema ühist piiri omavatest haldusterritooriumitest.

Iseseisva haldusüksusena säilitatakse kehtivates piirides vaid Kohtla-Järve linn, Narva linn, Sillamäe linn ja Tallinn.

--

Tõmbekeskused on:

1) Hiiumaal Kärdla linn;

2) Ida-Virumaal Avinurme alevik, Iisaku alevik, Jõhvi vallasisene linn, Kiviõli linn, Kohtla-Järve linn, Narva linn, Narva-Jõesuu linn ja Sillamäe linn;

3) Jõgevamaal Jõgeva linn, Mustvee linn ja Põltsamaa linn;

4) Järvamaal Aravete alevik, Koeru alevik, Paide linn ja Türi vallasisene linn;

5) Läänemaal Haapsalu linn ja Lihula vallasisene linn;

6) Lääne-Virumaal Haljala alevik, Kadrina vald, Kunda linn, Rakvere linn, Tapa vallasisene linn, Viru-Jaagupi alevik ja Väike-Maarja alevik;

7) Põlvamaal Põlva linn ja Räpina vallasisene linn;

8) Pärnumaal Häädemeeste alevik, Kilingi-Nõmme vallasisene linn, Pärnu linn, Pärnu-Jaagupi alev, Tõstamaa alevik ja Vändra alev;

9) Raplamaal Järvakandi alev, Kohila alev, Märjamaa alev ja Rapla vallasisene linn;

10) Saaremaal Kuressaare linn;

11) Tartumaal Alatskivi alevik, Elva linn, Kallaste linn ja Tartu linn;

12) Valgamaal Otepää vallasisene linn, Tõrva linn ja Valga linn;

13) Viljandimaal Karksi-Nuia vallasisene linn, Suure-Jaani vallasisene linn ja Viljandi linn;

14) Võrumaal Antsla vallasisene linn, Rõuge alevik, Vastseliina alevik ja Võru linn.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles