Ka järgmise aasta eelarvest väljajäänud koalitsioonilubadus anda igale lapsele aastas 130 eurot huviringiraha oli populistlik, sest see ei tegelenud huvitegevuse tegelike probleemidega - tehnika- ja elektroonikaringide ning kodanikuinitsiatiivi vähesusega, leiab Praxise analüütik Katrin Pihor.
«Tuginedes 2011. aastal tehtud väga mahukale noorsootöös osalemise uuringule, siis enamik lapsevanemaid siiski saab täna toetada oma lapse osalemist huvihariduses. [---] Tegelikult mainib ainult kaheksa protsenti lapsevanematest, et nad ei saa saata oma last tasulistesse tegevustesse,» põhjendas Pihor tänases Vikerraadio Uudis+ saates.
«Seesama uuring näitas, et enamik huvihariduse tegevusi on seotud kunsti, muusika või laulukooridega, selliste pehmete erialadega, samal ajal kui osalus tehnika- või elektroonikaringides jääb alla viie protsendi kõikidest huvihariduses osalejatest,» jätkas Praxise analüütik.
Elektroonikaringid on teistest ka mõnevõrra kallimad, mistõttu võiks riik Pihori sõnul suunata huviringide toetamisel lisaraha just sellistele spetsiifilistele tegevustele ja ringidele, mis nõuavad mõnevõrra rohkem ressursse.