Ansip: tuleva aasta eelarve on vastutustundlik ja ettevaatav

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip
Andrus Ansip Foto: Liis Treimann / Postimees

Peaminister Andrus Ansip ütles täna riigikogus, et parlamendile üle antud järgmise aasta riigieelarve eelnõu on sotsiaalselt vastutustundlik ja ettevaatav.

Ansipi sõnul koostas valitsus tuleva aasta eelarvet ajal, mil tööpuudus on kiiresti vähenenud ja palgad kasvanud statistikaameti viimastel andmetel 8,5 protsenti. Tema sõnul on eelarve tulud laekunud oodatust paremini, samas aga kasvab majandus sel aastal loodetust tagasihoidlikumalt ning ka Eesti peamiste ekspordipartnerite majanduslik olukord on ebakindel.

«Võrreldes paljude teiste riikidega on meil läinud seni päris hästi. Ühelt poolt tekitab see soovi rohkem kulutada, teisalt on meil kõigil veel piisavalt selgelt meeles kriisi õppetunnid. Me peame olema oma kulude suurendamisel realistlikud,» ütles ta ja lisas, et järgmise aasta riigieelarve on koostatud mõõduka ettevaatlikkusega.

Ansip nimetas eelarve-eelnõu sotsiaalselt vastutustundlikuks, öeldes, et sellega aidatakse neid, kes kõige enam abi vajavad. Samuti on eelarve tema sõnul ettepoole vaatav, sest sellega jätkatakse olulisi haridusreforme, panustatakse riigikaitsesse ja hoitakse riigi rahandus korras.

Ansip märkis, et järgmisel aastal paraneb inimeste toimetulek. Pensionid kasvavad 5,8 protsenti, mis Ansipi hinnangul on ilmselt kõige kiirem pensionikasv Euroopa Liidus. Tema sõnul lisandub pensionärile aastas keskmiselt 240 eurot, mis tähendab iga kuu 20 euro võrra suuremat pensioni.

Samuti suureneb tema sõnul pensionide täiendav tulumaksuvabastus, mis tähendab, et Eesti keskmine pension 354 eurot on ka järgmisel aastal tulumaksuvaba. Ansip tõi esile ka toimetulekutoetuse määra tõusu 90 euroni kuus.

Riigitöötajate palgafond suureneb järgmisel aastal 5,1 protsenti. Keskmisest rohkem tõusevad palgad kultuuritöötajatel, õpetajatel ja hooldustöötajatel. «Õpetajate alampalk suureneb 715 eurolt vähemalt 800 euroni kuus. Selline palgatõus on võimalik suuresti tänu haridusvaldkonna reformidele,» ütles Ansip.

Tema sõnul on riigi pikaajalise konkurentsivõime kasvatamiseks oluline tagada kvaliteetne haridus ja toimiv taristu. 2014. aasta eelarvest saavad tuge kõrgharidusreform, vajaduspõhiste õppetoetuste reform ja koolivõrgureform, märkis ta.

Ansip tõi esile, et seoses tasuta õppekohtade arvu suurenemisega tõusevad kõrghariduse tegevustoetused tuleval aastal 136 miljoni euroni ning vajaduspõhiste õppetoetuste maht kasvab 15,7 miljoni euroni. Riik investeerib tuleval aastal teadus- ja arendustegevusse 143,4 miljonit ning ettevõtete konkurentsivõime arendamisse 90,4 miljonit eurot.

Samuti investeerib riik tema sõnul olulistesse kultuuriobjektidesse, siseturvalisuse valdkonna hoonetesse ning teedesse. Kokku moodustavad valitsussektori investeeringud järgmisel aastal 832 miljonit eurot ehk ligi kuuendiku kõigist riigis tehtavatest investeeringutest.

Ansip tõi näiteks, et Tallinnas saab viimaks alustada kunstiakadeemia uue hoone ehitust, Tartus jätkub Eesti Rahva Muuseumi ehitamine ning alustatakse ka riigiarhiivi uue hoone ehitamist. Samuti rajatakse Nukuteatri uus saal ning rekonstrueeritakse Ugala teatrihoone, mis on tema sõnul viimane teatrimaja, kus töötingimused pole seni olnud tänapäevased. Investeeringute ja kultuuritöötajate palgatõusu tõttu kasvab kultuuriministeeriumi eelarve kõige enam ehk 22,8 protsenti.

Üle poole riigieelarvest kavandatud investeeringutest on siseministeeriumi haldusalas. Tartu ja Tallinn saavad päästeameti ja häirekeskuse ühishoone, Häädemeeste ja Võru uued haldushooned politsei- ja piirivalveametile ja päästeametile, loetles Ansip.

Teehoidu rahastatakse tuleval aastal kütuseaktsiisist 220 miljoni ja struktuuritoetustest 60 miljoni euroga. «Seega kasutame teehoiuks Euroopa Liidu raha senisest vähem. Kohaliku maksuraha enamal määral kasutamine võimaldab keskendumist tugi- ja kõrvalmaanteede arendamisele,» lausus Ansip ja lisas, et jätkatakse ka suuremahuliste transpordi taristuprojektidega.

Tema sõnul paraneb reisirongiliikluse kvaliteet seoses uue veeremi kasutuselevõtuga kõikidel liinidel, Eesti teeb esimese sissemakse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnast Leedu-Poola piirini, lisaks alustatakse Tallinna trammiteede renoveerimist ning pealinna jõuavad uued trammid, mis hakkavad sõitma neljandal liinil. Jätkatakse ka väikesaartega ühenduse pidamiseks uute reisiparvlaevade ehitamist, ütles Ansip.

Kohalikele omavalitsustele mineva tulumaksuosa kasvab 11,54 protsendilt 11,6 protsendini. «Kohalike omavalitsuste tulud peaksid järgmisel aastal kasvama 6,6 protsenti – kohalike omavalitsuste kogukulud ulatuvad tuleval aastal 1,481 miljardi euroni, mis on suurem kui ühelgi varasemal aastal,» märkis Ansip ja lisas, et kohalike teede hoiuks läheb 10 protsenti kogu teede rahastamise mahust ehk 28 miljonit eurot.

Ta tõi esile, et Eesti linnade kokku umbes miljon elanikku saavad endale 2014. aasta lõpuks puhta joogivee ning uue tänavavalgustuse saavad Haapsalu, Jõhvi, Keila, Kuressaare, Paide, Valga ja Võru.

Riigikaitse arendamiseks soovib valitsus kasutada kaks protsenti SKTst. Muu hulgas valmivad järgmisel aastal kolm uut kasarmut, millega saavad Ansipi sõnul kõik ajateenijad endale tänapäevased olmetingimused.

Tuleva aasta riigieelarve tulude mahuks on planeeritud kaheksa miljardit eurot, mida on 333 miljonit eurot ehk 4,3 protsenti enam, kui oli kavandatud selleks aastaks.

Maksulised tulud suurenevad oodatava parema laekumise tõttu 6,5 protsenti ning mittemaksulised tulud vähenevad 8,3 protsenti seoses välisvahendite mahu langusega. Maksukoormus langeb 2014. aastal 0,3 protsendi võrra 32,1 protsendile, mis on viimase kuue aasta madalaim tase.

Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Kulud kasvavad pea kõigis valitsemisalades.

Ansip tõi esile, et valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on planeeritud 0,7 protsendiga SKPst ülejääki, nagu nägi ette ka aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegia. «Nominaalses arvestuses tähendab see paraku veel 0,4-protsendilist eelarvepuudujääki. Kogu valitsussektori tulud ja kulud peaksid jõudma nominaalsesse tasakaalu 2015.aastal. Alates 2016. aastast hakkame taas reserve koguma,» märkis ta.

Valitsussektori võlakoormus on järgmise aasta lõpuks 10 protsenti SKTst, mis on jätkuvalt väikseim Euroopa Liidus, märkis Ansip.

«Teile üle antud eelarve on koostatud vastutustundlikult. See töötab Toompeal ja Türil, ajab Eesti asja ja selle üle võib uhke olla,» ütles peaminister parlamendi ees peetud kõnes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles