Valitsuses täna kinnitatud riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020 seab üheks eesmärgiks ehitada suurema liiklusega kruusateed tolmuvaba kattega teedeks, mis majandusminister Juhan Partsi hinnangul on teostatav umbes kümne aastaga.
Parts: kümne aastaga suudame teed tolmuvabaks teha
26. september 2013, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Partsi sõnul on Eesti tolmavad teed väga täpselt kaardistatud ning nüüd fikseeritakse uue teehoiukavaga tempo, kui palju raha igal aastal täiendavalt teede tolmuvabaks muutmiseks suunatakse.
«Põhimõte on see, et alates 2014. aastast me igal aastal kasvatame mahtu teede tolmuvabaks muutmiseks,» ütles Parts valitsuse pressikonverentsil. Kui järgmisel aastal näeb kava ette täiendavalt 50 kilomeetrit teede tolmuvabaks muutmist, siis 2015. aastal juba 100 ning alates 2016. aastast 150 kilomeetrit aastas.
«Kui me seda mahtu kümme aastat suudaks hoida, siis ma arvan, et need teed, mida tasub mugavuse või keskkonna tõttu teha ühe või teise tehnoloogiaga tolmuvabaks, saavad tehtud. Loomulikult ei ole mõtet kõiki teid katta, sest mõnel pole piisavalt liiklust ja see läheks väga kalliks,» lausus Parts.
«Teehoiukava sisaldab ka tehnoloogilisi võtteid, mis võivad olenevalt liiklussagedusest ja piirkonnast erineda, me saame kasutada vanema tee kattematerjale, rakendada muid säästlikumaid materjale,» kirjeldas Parts.
«Kindlasti kohalikud küsivad, et kõiki korraga teha ei saa, kuidas järjestus ja pingerida tekib. Selle kohta on põhjalik analüüs tehtud, selle maanteeamet avaldab kodulehel, kuid valitsuse otsus käib mahtude kohta,» lausus minister.
Valitsuses täna kinnitatud riigimaanteede teehoiukavas aastateks 2014-2020 antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigimaanteedel.
Arvestades teede seisukorda pööratakse kavas tähelepanu eelkõige teede säilitamisele, hooldustöödele ja remondile. Varasemast rohkem raha suunatakse just kohalikele ja väiksematele teedele.
Põhimaanteedel on eesmärk tee seisukorra taset hoida ning parandada ohutust ja liikluse sujuvust. Tugi- ja kõrvalmaanteedel on eesmärk vähendada aastaks 2020 halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaalu 10 protsendi võrra.
Eraldi tähelepanu all on müra leevendamine maanteede ääres, samuti liiklusohtlike kohtade likvideerimine.