Lapsevanemad koguvad GAGi arvutipargi uuendamiseks raha

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gustav Adolfi Gümnaasium.
Gustav Adolfi Gümnaasium. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) vanematekogu otsustas eelmisel nädalal alustada kooli iganenud arvutipargi uuenduseks korjandust, kogu arvutipargi uuendamiseks kulub ligi 60 000 eurot.

GAGi vanematekogu esimees Ardo Reinsalu ütles Postimehele, et kooli arvutipargi rahastamise initsiatiiv tuli lastevanematelt, kes pöördusid vananenud arvutipargi pärast vanematekogusse 2013. aasta talvel. Seejärel loodi IT-spetsialistidest lastevanematest töögrupp, kes koostöös kooli IT-meeskonnaga analüüsis kooli vajadusi ja võimalusi.

Gustav Adolfi Gümnaasiumi arvutipargist pool moodustavad vanad ja amortiseerunud arvutid, selgus auditist. 46st õppeklassist kolmes on kaasaegsed arvutid. Kahes arvutiklassis, kus peaks kokku olema 54 töökohta, on kokku 13 kaasaegset arvutit. Töögrupp leidis, et arvutipargi uuendamiseks kulub ligi 60 000 eurot. Kooli IT eelarve on 2000 eurot.  

Kogu projekt päädis vanematepoolse ettepanekuga koolile appi tulla ja koguda vabatahtlikkuse alusel raha selleks, et esirinda pürgiv kool ei peaks tehnoloogia osas sabas sörkima.

Reinsalu rõhutas, et kool ei ole nõudnud kaasrahastamist ega palunud vanemate abi. «Käesolev projekt on algatatud 100% lapsevanemate poolt. Olen ka isiklikult selgitanud nii suuliselt kui kirjalikult, et raha saavad vanemad üle kanda ainult vabatahtlikult, kedagi selleks ei saagi kohustada ega kohustatagi. Selles osas ei erine projekt ka mõnest teisest koolides levinud sihtotstarbelisest rahakogumisest.»

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt ei tohi munitsipaal- või riigikoolis nõuda õppes osalemise eest kaasrahastamist. Koolis korraldatava tegevuse puhul, mis ei ole kooli õppekava osa, võib kulusid katta kooli põhimääruses sätestatud tingimustel.  

Vanematekogu arutas korjanduse korraldamise küsimust ka hoolekoguga, kuuluvad nii vanemate, õpilaste kui õpetajate esindajad, arusaam asjad on osapooltelt ühtne - kuna raha ei küsi kool ja annetamine on vabatahtlik, pole hoolekogul põhjust protsessi kuidagi sekkuda.

Kooli direktor Hendrik Agur ütles Postimehele, et korjanduse näol on tegu vanemate algatuse ja initsiatiiviga ning vanematekogu koordineerib kogu protsessi – alates olukorra kaardistamisest koostöös kooliga, kuni sobivamate lahenduste otsimiseni. «Kool vanematelt raha ei küsi ja ka ei ole algatanud seda protsessi.»

Ta ütles, et kooli vahendite vajadus on ülisuur. «Kohalik omavalitsus ja riik ei ole suutnud tagada normaalse, kaasaegsetele IT-alaste vajadustele vastava õpikeskkonna loomist. Meie kool ei ole sabassörkija, vaid eestvedaja ja looja. Koolil on olemas visioon ja kompetents pedagoogide näol, kuid puudub vajalikul määral tehniline baas.» 

Postimehe küsimusele, kas direktorini on jõudnud ka lastevanemate kaebusi seoses korjandusega, vastas Agur, et otseselt ei ole kooli poole ühtegi kaebust laekunud, üldine meelestatus on vanemate seas igati positiivne ja mõistev.

Ta lisas, et kuigi otseseid kaebusi ei ole, on tajuda, et mõni üksik lapsevanem töötab sellele projektile jõuliselt vastu, esindades osade vanemate seas negatiivset meelestatust projekti läbiviimise suhtes. Agur märkis, et vastuseisuga peab aga alati arvestama ja igas valdkonnas. 

Aguri sõnul on kool osalenud mitmetes projektides IT-vahendite uuendamisel Tiigrihüppe sihtasutuse kaudu ning vähehaaval on saanud arvutipark ka täiendust. Koolil eelarvelisi vahendeid olukorra otsustavaks parendamiseks ei ole sel õppeaastal ning ka lähiaastatel ei paista mõistlikku lahendust koolipidaja ja/või riigi poolt.

Tallinna haridusameti eestvedamisel toimub sel aastal IT-vahendite ühishange, arvutuslikult saab selle projekti kaudu GAG arvutipargi vajadused rahuldatud ligi 10 protsendi ulatuses. Aguri hinnangul pakub hange koolile vaid pisut leevendust, kuid tervikpildina jätaks olukorra sisuliselt samasuguseks nagu see on praegu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles