ÜRO raport tunnistab kliimasoojenemise inimtekkeliseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimasoojanemise tunnistamise ja sellega võitlemise eest seisva organisatsiooni Avaaz liikmed kogunesid Stockholmi ajaloolise raporti vastuvõtmist tähistama.
Kliimasoojanemise tunnistamise ja sellega võitlemise eest seisva organisatsiooni Avaaz liikmed kogunesid Stockholmi ajaloolise raporti vastuvõtmist tähistama. Foto: SCANPIX

ÜRO kliimapaneeli raport tunnistab inimtegevuse 95-protsendilise tõenäosusega globaalse soojenemise peamiseks põhjuseks.

Stockholmis toimuval ÜRO kliimapaneelil esitati murranguline raport, mis kinnitab, et globaalse soojenemise peamiseks põhjuseks on inimtegevus.

IPCC hinnangul on teadlased kindlamad kui kunagi varem, et üleilmne soojenemine on inimese põhjustatud. 195 riigi andmetele tuginev raport, mille koostamisel osales rahvusvaheline teadlastekolleegium kinnitab, et 95-protsendilise tõenäosusega on inimesed alates 1950ndatest aastatest globaalse soojenemise peamised põhjustajad.

Erinevate stsenaariumide kohaselt peaks maakera temperatuur tõusma sel sajandil 0,3-4,8 kraadi Celsiuse järgi. Nõukogu prognooside kohaselt kerkib maailmamere tase 2100. aastaks 26-82 sentimeetrit.

Nõukogu prognoosid on saadud kasvuhonegaaside võimaliku õhku paiskumise hulka prognoosivate arvutimudelite põhjal ja neljast stsenaariumist kõige optimistlikum pakub, et 2100. aastaks tõuseb maakera keskmine temperatuur 2000. aasta tasemega võrreldes ühe kraadi võrra (0,3-1,7 C).

IPCC kõige hullem stsenaarium prognoosib aga sajandi lõpuks keskmiselt 3,7 kraadist temperatuuri tõusu (2,6 - 4,8 C). Seda peavad paljud asjatundjad katastroofiliseks.

Raport esitab andmeid, mis tõendavad et globaalne soojenemine nii maapinna, õhus kui ookeanides on kindlalt jälgitav ning seal ei saa olla kaksipidimõistmist. Viimase 15 aasta jahenemistrendi tunnistab raport lühiajaliseks ning kinnitab, et pikaajaliste muutustega võrreldes ei ole sellele erilist mõju.

Dokument hoiatab, et jätkuv kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine põhjustab jätkuvat soojenemist ning muutusi kliima kõigis aspektides. Muutuste vaos hoidmiseks tuleb teadlaste sõnul keskkonda jõduvate kasvuhoonegaaside hulka oluliselt vähendada.

Raporti avaldamisele eelnesid Stockholmis nädalapikkused arutelud kliimasoojenemise ning selle füüsiliste tõendite üle.

Täna avalikustatud on IPCC raportitriloogia esimene osa ning need 36 lehekülge esitavad põhjaliku ülevaate senistest planeedi soojenemise mehanismide alastest teadmistest.
Raportis kinnitatakse, et alates 1950ndatest aastatest on saanud jälgida täiesti pretsedendituid muutusi, mille taolisi pole nähtud aastakümneid ega -sadu.

Viimasel kolmekümnel aastal on maapinna temperatuur pidevalt tõusnud ning see periood on olnud soojem, kui ükskõik milline teine alates 1950ndatest aastatest. Sealjuures on kliima olnud tõenäoliselt ka soojem, kui ühelgi teisel perioodil viimase 1400 aasta jooksul.

IPCC esimese töögrupi kaasjuhataja Qin Dahe kinnitusel selgus andmetest, et atmosfäär ja ookean on soojenenud, lume ja jää hulk vähenenud, maailmamere tase tõusnud ning kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris suurenenud.

Samuti uurimisgruppi kuulunud professor Thomas Stocker selgitas, et kliimamuutused mõjutavad inimese kahe peamise ressursi – maa ja vee – tasakaalu. «Lühidalt – see ähvardab meie planeeti, meie ainsat kodu,» sõnas ta.

Raporti autorite kinnitusel on inimkond alates 1950ndatest aastatest selgelt enam kui pooltel juhtudel vastutav temperatuuri tõusu eest.

Niinimetatud jahenemine alates 1998. aastast, on teadlaste sõnul ainult väga lühiajaline. Tuuakse välja, et see algas pealegi ebatavaliselt palava El Nino aastaga. Lühiajalistele andmetele tuginevate muutuste puhul on raporti sõnul raske kindlaks teha ka nende tegelikku kestvust ning need ei peegelda pikaajalisi mõjusid.

«Meil ei ole näiteks piisavalt vaatlusandmeid selle kohta, kui palju salvestus ookeani soojust,» kommenteeris professor Stocker, sõnads, et kahjuks on üldse vähe selliseid andmeid, mis võimaldaks luua seoseid viimase 10 – 15 aasta kliima ja selle mõjutajate vahel.

IPCC eesmärgiks on pakkuda maailmale selget teaduslike meetoditega kogutud ja analüüsitud infot kliimamuutuste ning nende võimalike ökoloogiliste ja sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, tuginedes sealjuures kõige värskematele teadmistele kliima toimimisest.

IPCC on kahe ÜRO organisatsiooni, Maailma Meteroloogiaorganisatsiooni ja ÜRO keskkonnaprogrami järeltulija, mis on esitanud siiani neli kaalukat raportit kliima olukorrast.

IPCC ise on väikene organisatsioon, mida hoiab töös vaid 12 inimest. Kõik sellega seotud teadlased panustavad IPCC tegevusse vabatahtlikult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles