Eesti toetab Rahvusvahelist Kriminaalkohut raskete kuritegude ennetamisel
27. september 2013, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet märkis ÜRO peaassambleel New Yorgis Eesti korraldatud kõrgetasemelisel arutelul karistamatuse vähendamiseks sõjalistes konfliktides seksuaalvägivalla kasutajate suhtes, et kahjuks jäävad inimõiguste rasked rikkujad tihti karistuseta.
«Seksuaalvägivald on sõjarelvana kasutusel paljudes relvastatud konfliktides üle maailma,» lausus Paet. «Peame väga oluliseks võidelda seksuaalvägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt. Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased ning nad kohtu ette tuua,» lisas ta.
Eesti juhtimisel ÜRO peakorteris toimunud arutelul esinesid ka Suurbritannia välisminister William Hague, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide president Tiina Intelmann ja kriminaalkohtu prokurör Fatou Bensouda.
Paet tõi oma esinemises esile Rahvusvahelise Kriminaalkohtu olulist rolli kuritegude ennetamisel. «Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on väga oluline roll inimsusevastaste ja sõjakuritegude vastu võitlemisel ja süüdlaste karistamisel ning ohvrite õiguste eest seismisel,» märkis Paet. ,«Kuid kohtul on ka väga oluline ennetav roll – teadmine, et ükski kuritegu ei jää karistuseta võib ära hoida edasisi kuritegusid või nende jätkumist,» lausus Eesti välisminister.
Ta lisas, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudis on laiendatud seksuaalvägivallaga seotud kuritegude ulatust võrreldes varem sõjakuritegude üle õigusemõistmiseks loodud ad hoc tribunalidega. «Jõulisem seksuaalvägivallatsejate vastutuselevõtmine vähendab selliste kuritegude sõjarelvana kasutamist,» rõhutas Paet. «Loomulikult on oluline, et iga riik vastutaks oma elanike kaitsmise ning kurjategijate vastutuselevõtmise eest, kuid kahjuks see tihti nii ei ole – seetõttu pooldame Rooma statuudi ülemaailmset kehtivust, et kindlustada süüdlaste vastutuselevõtmine ka siis, kui riigisisest õigusemõistmist ei saada või ei taheta läbi viia,» lisas ta.
Eesti toetab ka Rooma statuudi alusel loodud ohvrite usaldusfondi tegevust. «Riikides, kus kriminaalkohus viib läbi uurimisi pakub usaldusfond kuriteo ohvriks langenutele tuge ning abistab seksuaalkuritegude ja vägistamiste ohvreid,» ütles Paet. «Eesti on sel aastal toetanud ohvrite abistamisfondi 30 000 euroga,» märkis ta.
Eesti on Paeti sõnul toetanud karistamatuse vähendamist ning seksuaalvägivalla vastast võitlust ka arengukoostöö vahenditest. «2013. aastal oleme toetanud UNICEFi projekti Kesk-Aafrika Vabariigis soopõhise vägivalla vastases võitluses, samuti toetasime sel aastal 30 000 euroga ÜRO peasekretäri eriesindaja tegevusi relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivallaga võitlemisel ning 50 000 euroga ÜRO õigusriikluse ja konfliktides esineva vägivalla vastase võitlusega tegelevat ekspertide meeskonda,» lisas ta.
ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena on välisminister Paeti sõnul naiste õiguste kaitse, sooaspekti arvestamine konfliktilahendustes ning võitlus karistamatuse vastu Eesti inimõiguste alased prioriteedid. Relvastatud konfliktides esineva seksuaalvägivalla vastase võitluse ÜRO eriesindaja kontor teeb aktiivselt koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga, mille osalisriikide assamblee president on Eesti suursaadik Tiina Intelmann.
Suursaadik Intelmann märkis arutelul, et seksuaalvägivalla ohvrite abistamine võib olla äärmiselt keeruline, sest ohvrid kardavad tunnistada neile osaks saanud piinamist, kartes häbimärgistamist ja kogukonnast väljaheitmist. «Eriti raske olukord on vägistamise tagajärjel sündinud lastel, keda ei võta omaks ei emad ega ka kogukond.»