Leida Rammost valmib film

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasutab võimalust: näitleja Leida Rammo ajab innukalt Tallinna Linnateatri uue maja asja ning kasutab selleks iga võimalust. Isegi temast endast jutustavat tõsielufilmi.
Kasutab võimalust: näitleja Leida Rammo ajab innukalt Tallinna Linnateatri uue maja asja ning kasutab selleks iga võimalust. Isegi temast endast jutustavat tõsielufilmi. Foto: Toomas Tatar

Eesti vanimast tegevnäitlejast Leida Rammost valmib peagi tõsielufilm algse pealkirjaga «Kiri miljonärile», milles näitlejanna kahe aasta eest Arteri veergudel alustatud Tallinna Linnateatri uue maja ehitamise asja edasi ajab.

Filmitegija Peter Murdmaa, kes tänu filmirežissöörist emale Helle Karisele Leida Rammoga (89) juba 9-aastasena «Metsluikede» võtetel tutvus ning on nüüd temast juba terve aasta tõsielufilmi vändanud, kinnitab, et Rammo annab oma südikusega noortelegi kaugelt silmad ette. Vaatamata eale on naine nii käbeda sammuga, et läinud talvel võtete aegu oli kogu filmigrupil tegemist, et tal kannul püsida.

Ent Leida Rammo on virk ja tegus praegugi, ning vähe sellest, et tema väärtpaberitega tegutsemisest on kirjutanud isegi soliidne majandusväljaanne, annab ta endast endiselt kõik, et linnateatri enam kui paar aastakümmet tühjana seisnud lavaauk teatrimajaga täidetud saaks. Mitte selleks, et ise seal mängida, ehkki truppi kuuluvaid näitlejaid peab ta õnnelikuks.

Hoopis selleks, et teenekas teatridirektor Raivo Põldmaa ja lavastaja Elmo Nüganen seal lõpuks ometi suuri tegusid teha saaks. «Elmo Nüganen – ta on ju geenius,» ei karda Rammo kõlavalt väljenduda. Vanaproua jutustab detailselt, millisest lavastusest ta Nüganeni talenti austama hakkas, ja lisab, et  lugupidamine tema meelest Eesti kõigi aegade andekaima lavastaja vastu pole kuhugi kadunud.

Ta on veendunud, et kui linnateater lõpuks ometi oma teatrimaja saaks, kuluks vaid mõned aastad, et Nüganeni lavastused üle Euroopa kuulsaks saaks. «Ehitamisega on vaja alustada kohe,» rõhutab Rammo ja avaldab lootust, et temagi silmad uut teatrimaja kunagi kaevad.

Ennast linnateatri probleemidega põhjalikult – isegi väga põhjalikult – kurssi viinud näitlejanna otsustas kulutada ka ametkondade uksi. Abilinnapea Mihhail Kõlvart osutus tema sõnul väga sümpaatseks kuulajaks, nagu ka linnapea Edgar Savisaare nõunik, kelle nime ta enam ei mäleta. Ametnikud kuulasid näitlejanna ilusti ära ning kinnitasid, et on tema mõtetega igati päri ja toetavad teda. Seda tegi ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar, kelle vastuvõtule visa Rammo ikkagi lõpuks jõudis.

«Terve aasta oleme Leidaga möllanud,» räägib filmitegija Peter Murdmaa. «See lugu on näitlejast, kelle elueesmärk on vaat et igikestev teatriehitusprojekt lõpule viia, kuna linn ja riik pole veenvaid samme ette võtnud.»

Üks Leida Rammo idee, kuidas teatriehituseks raha hankida,  oli minna ja küsida seda mõnelt miljonärilt. Konsultatsiooni saamiseks seadis ta sammud Äripäeva peatoimetaja juurde, ning vihjeid saadi küllaga. Murdmaa ja Rammo võtsid esmalt ühendust investeerimisfirmadega, aga tee või tina, vedu seal ei võetud – kultuuris äritegemise võimalust ei nähta. Filmis saab näha ka Rammo käiku miljonäri jutule, kelle näitlejanna valis välja tema vastupandamatu naeratuse järgi.

«Aga ma ei taha filmi sisu ära rääkida, materjal, mis meil on, on väga kirev,» ütleb Murdmaa. «Mõistsime siiski, et filmitegemise ajal linnateatri uus hoone valmis ei saa, ja seetõttu algatasime projekti «Õnnelik lõpp» – eriefektimeeskonnaga teeme filmi lõppu triki august tõusvast teatrist.»

Dokumentaalmuinasjuttu Leida Rammost saab näha ETVs «Eesti lugude» sarjas ilmselt detsembris. Jüri Arraku maali Leida Rammost, mis valmis tegelikult vaid kahe seansiga, saab aga nautida alles linnateatri uues majas.

«Tallinna linnavalitsusel tuleb majaehitus taas päevakorda võtta, ja kiiresti. Me ei tea ju, kui kaua keegi looja luua suudab, keegi pole meist igavene ning geeniusi tuleb hoida nende eluajal,» rõhutab Leida Rammo.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles