Parlamendi riigikaitsekomisjon alustab järgmisel nädalal ettevalmistusi kaitseväeteenistuse seadust muutva eelnõu algatamiseks, et lahendada mullu presidendi poolt tagasi saadetud seaduses eriarvamusi tekitanud ajateenijate õiguste küsimus.
Komisjon valmistub ajateenijate õiguste küsimust lahendama
7. jaanuar 2010, 23:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitsekomisjoni reformierakondlasest esimees Mati Raidma ütles BNSile, et kuigi komisjon peab algatatavat eelnõu veel arutama, on vahepealsetel kohtumistel suudetud koos kaitseministeeriumiga kokku leppida võimalikus muudatuses, mis peaks olema eri pooltele vastuvõetav.
Lisaks on komisjoni poolt menetlusse antavas eelnõus Raidma sõnul plaanis kohendada asendusteenistuse pikkust, mille vajadusele on pööratud mitu korda Eesti tähelepanu. «Euroopa põhimõtete järgi ei tohiks see olla pikem kui ajateenistus, ehkki seaduses on see praegu teistpidi,» lausus ta.
Praegu näeb seadus ette, et asendusteenistus kestab 12-18, ajateenistus aga 8-12 kuud. Asendusteenistuse läbivad kutsealused, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud.
Ajateenijate inimväärikuse austamist ja õiguste järgimist käsitles riigikogus mullu sügisel vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse muudatus, mille president Toomas Hendrik Ilves jättis novembri algul välja kuulutamata. Oma otsust põhjendas ta seisukohaga, et vaidlusalune paragrahv on põhiseadusega vastuolus.
Muudatusi uuesti arutades otsustas riigikogu kõnealuse paragrahvi seadusest välja arvata, et komisjon saaks asuda koos kaitseministeeriumiga välja töötama selle uut teksti. Ülejäänud muudatused kinnitas parlament detsembri alguses.
Seadusest välja jäetud paragrahv nägi algselt ette, et ajateenija põhiõigusi ja -vabadusi võib piirata seaduses sätestatud juhtudel, kuid kui seadus konkreetset piirangut ei sätesta, võib ülem kaitseväe väljaõppe kaalutlusel kohaldada vaid vajalikku piirangut. Muudatuse kohaselt oleks piirang pidanud vastama kaitseväe väljaõppe eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega oleks tohtinud moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
Presidendi sõnul tähendanuks seesuguse normiga nõustumine põhiseadusest taganemist ning nõnda oleks loodud pretsedent, millest lähtudes ei oleks olnud ka üheski teises seaduses enam tarvis konkreetseid põhiõiguste piiranguid sätestada. Tema sõnul oleks sel juhul kõigis valdkondades piisanud abstraktsest normist, mis lubaks riigivõimu esindajal, kui ta tunnetab selleks vajadust, isikute põhiõigusi piirata.