Rail Balticu esimene avalik arutelu möödus kiretult

Maardus tutvustati täna avalikul koosolekul Rail Balticu ehitusplaane, üksikud ettekandeid kuulama tulnud kohalikud elanikud suhtusid asjasse rahulikult.

Linnavalitsuse koosolekute saali oli täna pärastlõunal kella ühe ajal kogunenud veidi alla poolesaja inimese, suures osas oli tegu linnavalitsuse esindajate ja raudteeprojekti tutvustamisega seotud inimestega.

Riigi huvid esikohal

Esimesena sõna saanud tehnilise järelevalve ameti esindaja Jaak Simon rääkis, et Rail Balticu trassivalikul võetakse aluseks eelkõige riigi huvid, kohalikest huvidest lähtutakse raudtee mõjude leevendamisel ja ehituse detailideni jõudes.

«Me ei saa päris sada protsenti kõiki kohalikke huvisid arvestada,» tõdes Simon. Pigem proovitakse kohalike soovidega arvestada siis, kui trass paigas ja teemaks tuleb raudtee mõjude leevendamine, rääkis ta.

«Üritame jõuda sinnamaani, et me ei pane kaardile sellist trassivarianti, kus leevendusmeetmed täiesti puuduvad. Kõiki ettepanekuid võetakse arvesse, aga ei saa lubada, et need kaardile pannakse,» ütles Simon.

Murekohad on vastukäivad

Ka tulevase raudtee keskkonnamõjudest rääkinud ökoloog Heikki Kalle kinnitas, et trassi planeerides proovitakse see sättida nii, et raudtee tekitatud lõhestav efekt oleks võimalikult väike. «Trassivariandid vaadatakse üle, et ei jääks nii, et asula on ühel ja kool teisel pool,» tõi ta näite.

Inimeste huvid on kohati vastukäivad – põllumehed soovivad, et raudtee nende maad tükkideks ei jagaks, looduskaitsjatele aga teevad muret hoopis põtrade liikumisvõimalused ja oht, et taradega piiratud raudteest kummalegi poole tekib kaks täiesti eraldatud põdrapopulatsiooni, nagu osades Euroopa riikides juba juhtunud on.

«Eestimaa on toredaid väärtusi täis, aga ühel hetkel tuleb teha valikuid,» tõdes Kalle.

Suured kuhjad kirju

Üle Eesti on Rail Balticu ehitusega seoses teele pandud suurel hulgal küsimusi ja ettepanekuid. Muuhulgas teeb inimestele muret näiteks Nabala karstiala saatus, maaparandussüsteem, asustuse terviklikkus ja põllumaade jagamine.

«Kirju on tõesti hirmsuurtes kuhjades,» ütles Rail Balticu planeeringu koostaja Pille Metspalu. Kõigile kirjadele vastatakse oktoobri lõpus ja novembri alguses, lubas ta.

Mõned küsimused anti kirjalikult üle ka tänasel koosolekul, üldiselt jäi kohalike huvi aga tagasihoidlikuks. Palju küsimusi oli linnavalitsuse esindajatel, aktiivne küsija oli ka ettevõtja Toivo Külaviir, kes oli põhjalikult võrrelnud erinevaid trassivariante ja soovis teada juba konkreetseid üksikasju.

«Meil on siin mõningad maatükid, kus jõudumööda arendame logistilisi küsimusi. Raudtee on üks infrastruktuuri osa ja keskuste komponent, nii et lõppude lõpuks ei ole vähetähtis kui kaugelt või lähedalt ta kuskilt mööda läheb,» rääkis Külaviir.

Küsimused rongi pikkusest aeglase Pärnusse-sõiduni

Seevastu Maardu külje all Uuskülas elav Laine, kes oma perekonnanime öelda ei soovinud, sai tänaselt koosolekult alles esmase aimduse raudteega seotud plaanidest. «Ma täpselt ei teadnud, kustpoolt see tuleb, mina mõtlesin, et tuleb hoopis teiselt poolt Maardut. See sai selgeks nüüd,» rääkis ta.

Rail Balticu tulekuga seoses on naisel ka mure. «Ma ise mõtlen, et kui meil tuleb Eesti Fosforiidi vanadest karjääridest vesi, et võib-olla siis meil tuleb kuivem see asi…» kõhkles ta.

Lisaks tahtsid kohal viibinud teada näiteks seda, miks hakkab rong Tallinnast Pärnusse sõitma nii aeglaselt (ühe tunniga), kuhu on planeeritud raudtee lõpp-punkt, kas seda pikendatakse ka Venemaale, kui pikad kaubarongid Rail Balticul sõitma hakkavad ja miks ei panda trassi põllumaade kohal postidele (viimasele küsimusele vastas planeeringu koostaja Pille Metspalu, et see variant on kaalumisel ja vastus selgub hiljem).

Täna Maardus peetud kohtumine oli esimene avalike arutelude sarjas, mille raames peetakse Harju-, Rapla- ja Pärnumaal 18 kokkusaamist, kus kohalikele elanikele tutvustatakse raudtee ehitusega seotud plaane. Raudtee trassialternatiivide võrdlemine toimub selle aasta lõpuni, esialgse eelistatud variandi väljatoomiseni jõutakse tuleva aasta jaanuaris.