Ajakirjanik Anvar Samost leiab, et seagripp on eelkõige meedia suur armastus, kuna see tekitab inimestes abstraktset hirmu, mis paneb pealkirjadel klikkima ja uudiseid jälgima.
Samost: seagripp on üks meedia abstraktsetest hirmudest
10. jaanuar 2010, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Raadio2-e saates «Olukorrast riigis» juhtis Anvar Samost tähelepanu sellele, et kui algselt süüdistati meedias Sotsiaalministeeriumi kõvasti selle eest, et seagripivaktsiini tellimisega on venitatud, siis nüüd on ministeerium küsimuse ees, kas jätta seni Eestisse jõudmata 102 000 doosi vaktsiini toomatagi.
«Seagripp on suuresti üks meedia armastus olnud - üks abstraktsetest hirmudest, mille abi panna inimesed pealkirjale klikkima või teleuudiseid vaatama,» ütles Samost. «Inimeste huvi selle vaktsiini vastu on olnud palju väiksem, kui sellest paanikatekitamisest oleks võinud arvata.»
«Iga asja võiks ikka proportsionaalselt kajastada. Minu etteheide meediale on, et kajastus ei ole olnud tasakaalustatud ja proportsionaalne selle probleemi ulatuse suhtes,» ütles Samost.
Samosti saatepartner ajakirjanik Kalle Muuli, kes tunnistas, et läheb seagripi vastu vaktsineerima nii oma last kui iseennast, ütles aga, et võib-olla ei ole meil gripiohvreid nii palju just seetõttu, et meedia on aktiivne olnud. Tema hinnangul on ülepingutamine sellistel puhkudel parem kui alapingutamine.
Samost sidus seagripiteema lõpetuseks talvemuredega. «Jääpurikad on uus seagripp,» ütles ta, viidates asjaolule, et viimasel ajal räägitakse meedias palju jääpurikate ja katustele koguneva lume ohtlikkusest. «Teatud teemad lihtsalt meeldivad meediale, sest nad sisendavad inimestele abstraktset hirmu, mis paneb meediat tarbima,» tõdes Samost veelkord.
«Võib-olla see tõesti sisendab inimestele hirmu, aga ta aitab ka paljusid õnnetusi ära hoida,» lõpetas Kalle Muuli vastuväitega.