Õiguskantsler Indrek Teder seadis kahtluse alla haiglates tehtavad joobe määramise sundproovid. Tema hinnangul võib nendega kaasnev oht tervisele ja väärikust alandavale kohtlemisele olla põhiseadusega vastuolus.
Teder uurib joobeproovide haiglas võtmise seaduslikkust
11. jaanuar 2010, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler ei sea otseselt kahtluse alla politsei õigust inimesi sundproovide andmiseks kohustada. Eelkõige näeb ta probleemi, et vajalikke analüüse võetakse haiglates ning et sundprooviga võivad kaasneda terviseohud.
Justiitsminister Rein Langile saadetud teabenõudmises tõdes õiguskantsler, et joobe tuvastamise korras saab välja tuua kaks peamist mureküsimust – tervishoiutöötajate ebaühtlane või puuduv pädevus sundkorras vere- ja uriiniproovi võtmisel ning tahtevastase proovi võtmisega kaasnevad võimalikud terviseohud.
Ohtlik uriiniproov
Tederi hinnangul võivad proovi võtmisel saada riivatud põhiseaduse punktid, millest tulenevalt inimesel on õigus olla mitte koheldud väärikust alandavalt ning õigus tervise kaitsele.
Õiguskantsleri väitel on küsimus ka selles, kas seaduses on piisava selgusega määratletud olukorrad, kus sundkorras proovi võtmine on eesmärgipärane ning kas politsei lai kaalutlusõigus joobeseisundi tuvastamisel on põhjendatud.
Tederi hinnang tervishoiutöötajate ebapädevusele ja tahtevastase proovi ohtlikkusele põhineb eelkõige haiglate liidu esimehe Urmas Sule kirjal, milles too tunnistab, et paljudes haiglates ei suudeta täita uriiniproovi võtmisele esitatavaid nõudeid.
Samuti pole tema väitel valves olevad arstid alati pädevad täitma seadusega nõutavat kohustust, mille järgi nad muu hulgas peavad andma hinnangu võimaliku narkojoobe tunnuste olemasolu või puudumise kohta.
Sule sõnul ei soovi enamik haiglate liidu liikmetest täita proovide võtmise ja joobeseisundi kirjeldamise kohustust, mis neile seadusega pandud on. Nii tema kui ka arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa märkisid, et sunniviisiline proovi võtmine on vastuolus arstieetikaga.
Haiglate liit sooviks ideaalis, et kõik proovid teeks vaid Tallinnas asuv, justiitsministeeriumile alluv Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, kus praegu niikuinii käib võetud proovide analüüsimine. Teise võimalusena sooviks liit, et arstil oleks võimalik proovi võtmisest keelduda, kui ta pole veendunud selle ohutuses.
Rehemaa hinnangul võiks sundproovide võtmisest sootuks loobuda. Sule tõi välja, et sundanalüüside võtmisel tuleb arvestada ka tekkida võivate tervisekahjustustega ja selle hüvitamiseks esitatavate nõuetega tervishoiuteenuse osutajate vastu.
Menetlus on pooleli
«Näiteks tavatingimustes hoidutakse haigete kuseteedesse kateetri viimisest nii palju kui võimalik, kuna sellega kaasnev kuseteede infektsiooni oht võib ulatuda ligi 70 protsendini,» märkis ta. «Reeglina tehakse selliseid asju antibakteriaalse ravi kaitse all.»
Justiitsminister Rein Lang tõdes vastuses õiguskantslerile, et sundproovide võtmine on hädavajalik, sest vastasel juhul ei oleks isiku keeldumisel proovi võtmine üldse võimalik. Et aga joobeseisundist sõltub inimese võimalik karistus ja tema vastutusele võtmine, ei saa ministeeriumi hinnangul lasta tekkida olukorda, kus isiku joobeseisund jääb tuvastamata.
Langi sõnul on sundproovide võtmine kord erinevate ekspertidega kooskõlastatud ja see pole põhiseadusega vastuolus. Hiljuti lepiti ka kokku, et tavahaiglas töötaval arstil tuleb
ainult kirjeldada politsei toodud inimese kliinilist pilti ja ta ei pea selle alusel andma hinnangut joobe olemasolu või puudumise kohta.
Õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik ütles Postimehele, et sundproove puudutav menetlus on seni pooleli. Õiguslik seisukoht – kas õiguskantsler leiab nende võtmises ka põhiseadusvastasust – valmib menetluse lõppedes.
Politsei andmetel registreeriti mullu kümne esimese kuuga 5723 väärtegu, mis puudutasid mootorsõiduki või trammi juhtimist joobeseisundis. Kui palju mullu juhte sundkorras proovidele viidi, politsei- ja piirivalveamet öelda ei osanud.
Keda võib politsei sundproovidele viia?
• Sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et ta on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine.
• Isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele.
• Alaealise, kellel esinevad ilmsed alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused.
Allikas: politsei- ja piirivalveseadus
-------------------------------------------------
Õiguskantsler uurib tulirelva kasutamist
Õiguskantsler Indrek Teder saatis siseministrile ning politsei- ja piirivalveameti juhile järelepärimise kontrollimaks, kas tulirelva kasutamise õigus sõiduki peatamiseks on laienenud.
Teder märkis, et erinevalt varasemast ei nimeta jaanuarist kehtima hakanud politsei- ja piirivalveseadus sõnaselgelt sõiduki sundpeatamisel tulirelva kasutamise eeldusena peatumismärguande korduvat eiramist ning seadusest ei tulene üheselt piirangut tulistada sõiduki peatamiseks üksnes rehvidesse.
Teder nentis kirjas, et samuti lubab uus kord tulirelva kasutamise kavatsusest hoiatamisest loobuda. Teder soovib teada, kas uus seadus lubab tulirelva kasutada varasemast erinevatel või laiematel alustel. (BNS)