Ehkki sotsiaalminister Hanno Pevkur teatas möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil, et peab uue gripi vaktsiini tootjatega läbirääkimisi selle nimel, et viimast kogust vaktsiini Eestisse ei toodaks, ei ole ta oma sõnul selle tulemuste suhtes väga lootusrikas.
«Lõplikku vastust veel ei ole, kuid arvestades üldist olukorda Euroopas, kus mitmed riigid on teatanud soovist tellitud vaktsiinide mahtu vähendada väga suurtes kogustes, on tõenäoline, et tootjad on siiski huvitatud lepingute täitmisest,» ütles Pevkur Postimees.ee'le.
«Võib pidada tõenäoliseks, et kuigi Eestisse veel tarnimata kogus on vaid 102 000 doosi, ei muuda see põhimõtet tootja jaoks. Kui Eestile järgi antakse, soovib sama ju ka näiteks Prantsusmaa, kes on teatanud kümnetest miljonitest üleliigsetest doosidest,» põhjendas minister.
Praegu on Eestisse toodud 148 000 doosi uue gripi vastast vaktsiini.
Tervisekaitseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on tänase seisuga end uue gripi vastu käinud vaktsineerimas veidi üle 11 400 inimese. Seega on detsembris Eestisse saabunud kogusest ära kasutatud alla 8 protsendi ostetud kaitsesüstidest.
Valitsuse ja vaktsiinitootja vahelise lepingu kohaselt peaks 102 000 doosi jõudma Eestisse selle nädala jooksul.
Ei jäänud vaktsiiniga hiljaks
Pevkur kordas ka täna riigikogu liikmete arupärimisele vastates, et Eesti ei jäänud vaktsiini tellimisega hiljaks. «Tõepoolest, esimene gripilaine tuli tavapärasest oluliselt varem, kuid me peame olema valmis, et teine gripilaine võib suuremas mahus tulla jaanuari teises pooles või veebruaris,» lausus minister.
Kui gripilaine esimese laine harjal haigestus ülemiste hingamisteede viirustesse kuni 16 000 inimest nädalas, siis viimasel kahel nädalal on nakatunuid olnud natuke üle 3000.
Pevkur lisas, et valitsus on uue gripi vaktsiini ja selleks vajalike tarvikute jaoks eraldanud 20 miljonit krooni oma reservfondist, muud kulud kaetakse haigekassa riskireservist. Selle täpset summat on ministri sõnul praegu keeruline öelda, see sõltub, palju inimesi läheb end vaktsineerima, sest kulu kaetakse esitatud arvete alusel.
«Eesti riik ei sõlminud vaktsiinitootjatega eellepingut, sest need tingimused ei olnud riigile vastuvõetavad,» põhjendas Pevkur, miks ei olnud võimalik vaktsiini juba sügisel osta. Tegu oli tähtaegse lepinguga, mille eest küsiti tasu, mida tähtaja möödumisel ei oleks tagastatud.
«Rahaline risk oli riigi hinnangul liiga suur võtta,» sõnas minister. «Eeldati, et Eesti kogus on nii väike, et seda on võimalik saada vajadusel ka operatiivselt ja nii täpselt ka läks,» märkis Pevkur.
«Oktoobris, nii kui vaktsiin turule tuli, hakkasid intensiivsed läbirääkimised selle soetamiseks ka Eestile.»
Pevkuri hinnangul oli Eesti otsus põhjendatud. Selle ilmestamiseks tõi ta näiteks Prantsusmaa või Hollandi, mis sõlmisid eellepingud ja on nüüd hädas üle jääva miljonite doosidega vaktsiiniga.