Haridusministeerium annab lootust, et tulevikus võib üks riigieksami hindaja olla samast koolist, kust ka õpilane.
Tulevik: riigieksamit parandab ka üks kodukooli õpetaja?
11. jaanuar 2010, 19:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulevikus võib eksamitöö üks hindaja olla koolist ja teine väljastpoolt kooli ning hindamine toimub paralleelselt, so üheaegselt,» rääkis haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva
«Ei saa välistada, et see tuleb, aga enne peab küsima ka näiteks, kas õpetajad seda tahavad.»
Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) tegi nimelt ettepaneku, et riigieksameid võiks jätkuvalt koostada ministeeriumis või selle allasutuses, kuid tööde parandamine võiks jääda sama kooli õpetajate kanda.
See näitaks nende sõnul usaldust õpetajate vastu, kuid teisalt saaks nii eksamitulemused rutem teada ja võiks alustada juba ülikooli sisseastumiskatsetega.
Õpetajate liidu esimees Lehte Jõemaa kiitis aga praegust riigieksamite süsteemi, kus üleriiklik komisjon tagab hindamise ühtluse ja õpetajatele vajaliku keskse tagasiside.
«Ma pean vajalikuks, et eksameid kontrollitakse riigi tasandil, siis tuleb ikka tagasiside ka,» kommenteeris ta õpilasliidu ideed.
Tema sõnul ei pea ka kartma seda, kui õppetöö käib ka uute õppekavade jõustumise järel koolides riigieksamiteks valmistumise tähe all.
«Õpetajad on üldiselt öelnud, et õpilane õpib siis ikka rohkem, kui ta eksamit teeb. Siis keskendub ta palju paremini õppimisele.»
EÕELi nõuniku Eimar Veldre sõnul oleks aga kõige parem, kui riigieksamid poleks kohustuslikud ei kooli lõpetamiseks ega ülikooli sisseastumiseks. Nii kaoks tema väitel riigieksamitega kaasnev liigne pinge ning jääks aega ka muudeks asjadeks, mis peaksid keskkooli osa olema.
Veldre sõnul on siiski ka see samm mõningane paremuse suunas, kui riigieksamid koondatakse kokku vaid kolmele erialale - emakeelde, võõrkeelde ja matemaatikasse -, sest lisab õpilastele kindlustunnet.
Ka Asso Ladva haridusministeeriumist leidis, et nn võidujooks riigieksamitele peaks uue korraga vähenema - esiteks seetõttu, et riigieksamid piiritletakse vaid kolme ainega, ning teisalt ei saa koolid enam nõrgale õpilasele tungivalt soovitada mõnd eksamit mitte teha, kartes oma kooli keskmise hinde pärast.
Haridusminister Tõnis Lukas tahab õppekavadele juba sel neljapäeval valitsuses heakskiidu saada, riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg on kutsunud ministrit üles ootama, kuni riigikogu on maha pidanud õppekavade avaliku arutelu, mis peaks tulema nädal hiljem.
2011/2012. õppeaastal peaks uutele õppekavadele üle minema põhikooli 1., 4. ja 7. klassid. Kogu õppekava rakendustähtaeg on 2013/2014. õppeaasta.