Riigikogu majanduskomisjon arutab neljapäeval monopolide ohjeldamise seaduse eelnõud, mille autorid soovivad tarbijale suuremat kaitset monopolide omavoli vastu.
Monopolidevastane seadus jõuab majanduskomisjoni lauale
12. jaanuar 2010, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse eesmärk on muuta kaugkütteseadust, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust, konkurentsiseadust ning karistusseadustikku nii, et oleks tagatud suurem tarbijate kaitse suhetes monopoolsete ettevõtetega ja nende hinnakujunduses.
Eelnõu autorid on kindlad, et soojatootjatel langevad seaduse kehtimahakkamise hinnad kuni kümnendiku, samuti peaks näiteks langema 24 protsenti Tallinna Vee hinnad. Viimane aitaks kaasa ka üldisele tarbijahinna indeksi langusele.
Loodavad kiiret jõustumist
Eelnõu koostasid Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher. Reinsalu sõnul loodavad nad, et eelnõu jõustuks kiiresti ja ilma viivitusteta. «Asjaga tegeleb töörühm, kuhu kuulvad eelnõu algatanud fraktsioonid - rohelised, Reformierakond ja IRL.»
Reinsalu märkis, et kindlasti tehakse enne võimalikku jõustumist eelnõusse muudatusi, et see oleks hõlpsamini rakendatav. Muudatusvajadused tulid esile ministeeriumide kooskõlastuskirjadest. «Näiteks küsimus sellest, et kas teatud protseduure peaks kinnitama konkurentsiameti juht või peaks seda tegema ministri tasemel. Pigem ei puuduta muudatused eelnõu sisu. Kuna jutt käib ettevõtluse reguleerimisest, siis peavad eelnõus olema väga täpsed ja ühemõttelised juhised,» rääkis Reinsalu.
Neljapäeval arutab eelnõud riigikogu majanduskomisjon. «Kas me teeme juba muudatusi juba enne esimesele lugemisele saatmist või mitte, sellel ei olegi suurt vahet. Pigem on see kokkuleppe küsimus, kui kiiresti me saame muudatustepaketi valmis,» sõnas Reinsalu.
Praegused seadused kaitsevad ettevõtteid
Eelnõust leiab ka konkurentsiameti seisukohad, mille kohaselt on kommunaalmonopolide hinnakontrolli mehhanismi reguleerivad seadused liiga pealiskaudsed. «Näiteks ei ole täna kaugkütteseaduses sätestatud regulatsiooni, mis kohustaks ettevõtet alandama soojuse hinda kütuse hinna languse korral. Seega kaitseb seadus ebaproportsionaalselt vaid ettevõtete ja mitte tarbijate huve. Seadus peaks sätestama ikkagi paremini selle, kuidas peab ettevõte toimima, kui toimub oluliste sisendite ehk sisseostetava kütuse hindade langus, kuna see on täna reguleeritud pealiskaudselt.»
Eelnõu ettevalmistamisel ei kaasanud selle autorid ettevõtjaid. «Kindlasti aga kaasab majanduskomisjon nad eelnõu edasises menetlemises,» arvas Reinsalu. Samamoodi tuleb tema sõnul ära kuulata tarbijate arvamused.