Pressinõukogu sai eelmisel aastal 54 kaebust, mis on nõukogu kaheksa tegutsemisaasta jooksul suurim arv, seni on maksimaalne kaebuste arv aastas olnud 45.
Pressinõukogu sai eelmisel aastal rekordarvu kaebusi
Pressinõukogu tegi eelmisel aastal 31 otsust, neist 21 olid taunivad ja kümme õigeksmõistvad. Põhilised eksimused olid ebatäpse ja eksitava info avaldamine ning see, et konflikti kõik osalised ei ole artiklis sõna saanud.
Ebatäpne või moonutatud info on näiteks kas eksitavad pealkirjad või faktivead.
Kui varasematel aastatel on pressinõukogu otsuste seas olnud taunivaid ja õigeksmõistvaid võrdselt või on õigeksmõistvad olnud ülekaalus, siis 2009. aastal oli taunivaid otsuseid kaks korda rohkem.
Pressinõukogu esimehe Merit Kopli sõnul võib taunivate otsuste järsu kasvu taga olla kaebajate suurenenud teadlikkus. «Kaebajad on paremini kursis ajakirjanduseetika reeglitega ning on aru saanud, et oma õiguste eest tasub seista, sest kui ajakirjandus on eksinud, siis see ka pressinõukogus taunimist leiab,» ütles Kopli, lisades, et ajakirjanduse eetilisuse eest seismisega ei tohi samas ajakirjandusvabadust pärssida.
Kaebaja ja väljaande vahel aitas pressinõukogu sõlmida kokkuleppeid kolmel korral. Tagasi lükati või võeti kokku kümme kaebust, tagasi võtmise põhjuseks oli enamasti kaebajale sobiv lahendus, mis saavutati enne pressinõukogu otsust.
Tagasi lükkas pressinõukogu kaebused, mis olid kas aegunud või kus kaevatavaks väljaandeks oli kohaliku omavalitsuse poolt väljaantav ajaleht, mis ei soovinud pressinõukoguga koostööd teha.
Lahendita jäi või menetlus lõpetati kolmel juhul, reeglina siis, kui kaebaja ei esitanud pressinõukogule otsuse tegemiseks vajalikke lisadokumente. Pressinõukogu menetluses oli 31. detsembri seisuga kuus kaebust.
Eelmise aasta oluliseks tulemuseks peab pressinõukogu TV3 ühinemist nõukoguga, mis tähendab, et kaebusi saab esitada ka TV3 saadete peale. Lisaks TV3-le menetleb pressinõukogu kaebusi, mis laekuvad Eesti Ajalehtede Liidu 41 liikmeslehe, Delfi, Rahvusringhäälingu ja Kanal 2 peale.